NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist. Valitsuse 10. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).

Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.

Eelnõuga nähakse ette kaotada jäätmehoolde arendamise toetus 2,2 miljonit eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 miljonit eurot. Vabanev raha kokku 4,7 miljonit eurot suunatakse omavalitsuste tulubaasi.

Muudatuse kohaselt suurendatakse ka kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. 2019. aastal tõuseb omavalitsustele eraldatav tulumaksu määr 11,9 protsendilt 11,93%-ni ja 2020. aastal 11,93%-lt 11,96%-le. Kehtiv tulumaksu määr omavalitsustele on 11,86%. Tulumaksu määra tõstmise mõju eelarvele on 2,9 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks” eelnõu (682 OE).

Algatajate hinnangul tuleb anda täitevvõimule ülesanne koostada sellekohasele poliitilisele otsusele kõikehõlmav rakendusplaan, sealhulgas koostööst omavalitsustega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE).

Eelnõu eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus.

Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE).

Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Jaanus-Janek Jussi 23. augustil algatatud kollektiivse pöördumise „Liiklemine jalgratturitele ohutumaks“ ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.

Eesti Jalgratturite Liidu, Eesti Linnaratturite Liidu ja Eesti Triatloni Liidu toetusel esitatakse kollektiivne pöördumine, mille eesmärk on tõsta liikluses osalevate jalgratturite ohutust. Riigikogult taotletakse kehtiva regulatsiooni muutmist selliselt, et liiklusseadusesse lisatakse jalgratturitest möödumise ja möödasõitmise minimaalne kaugus. Ühtlasi taotletakse mootorsõidukite ja jalgratturite ühiskasutusega sõiduraja teekattemärgise kasutusele võtmist, mis viitaks jalgratturi sõidusuunale ja eelkõige paiknemiskohale sõidurajal.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Olga Kurdovskaja 3. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Kollektiivses pöördumises palutakse peatada seadusevastane olukord linna õhu saastamise osas! Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid – riiki, linna ja ettevõtteid – seda viivitamatult lahendama. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise.

 

Allikas: Eesti Riigikogu