NordenBladet — Soomes diagnoositakse igal aastal ligi 2000 uut jämesoolepõletikku ja Crohn’i tõbe, seda peamiselt noortel alla 35-aastastel inimestel. Haigestumise põhjus on teadmata.
Põletikulised soolehaigused on Soomes sagenenud alates 1990ndatest aastatest, aga plahvatuslikult on haigestumus suurenenud alates 2000ndatest aastatest. Samasugune trend on välismaal, aga haigestumine on kõige suurem just Põhjamaades.
Põletikulisi soolehaiguseid on kahte tüüpi: üks on haavandiline jämesoolepõletik ja teine Crohn’i tõbi. Nende ühisnimetus on IBD – Inflammatory Bowel Disease – põletikuline soolehaigus.
IBD puhkeb tavaliselt vanuses 15-35. Kõige tavalisemad vaevused on kõhulahtisus, verine väljaheide ja kõhuvalud.
Põletikuliste soolehaiguste puhul on kõht lahti mitu korda päevas, samuti võivad esineda krambilaadsed kõhuvalud. Tavaliselt langeb kehakaal ja üldine enesetunne kehveneb.
Vaevuste esinemisel soovitatakse pöörduda arsti poole.
Haiguse põhjusi veel ei teata. Põhjus pole geenides, sest geenid nii kiiresti ei muutu. Põhjust pole leitud ka toitumisest, kuigi inimeste toitumine on muutunud. Toit on puhastatud ja sellega koos süüakse sisse palju kemikaale.
Põhjuseks on peetud mingit välist mõjutajat, mille üks tagajärg on soolestiku reageerimine. Viimastel aastakümnetel on inimese elu kõvasti muutunud: käiakse mööda asfalti, ollakse põhiliselt siseruumides, tehakse närvesöövat tööd, ollakse stressis ning neelatakse antibiootikume, mis muudavad soole mikrofloorat.
Kela andmetel oli Soomes 2017. aasta lõpuks registreeritud 47 800 IBD juhtumit. Aastal 2007 oli neid ainult 30 000. Viimase 10 aastaga on igal aastal registreeritud ligi 1700 uut juhtu.
Soomes esineb IBD-d kõige rohkem Kainuus, Lapimaal ja Oulu piirkonnas, samuti Kagu-Soomes. Kainuus ja Lõuna-Karjalas võib IBD-d pidada juba rahvahaiguseks, kus seda põeb üle ühe protsendi rahvastikust.