NordenBladet — Enne kui satelliit orbiidil tööd alustab, tuleb maal peensusteni läbi mõelda kõik, mis teadlaste ja inseneride käeulatust väljas võib juhtuda. Tartu observatooriumi osalusega uues projektis „HYPERNETS“ luuakse optilise kaugseire satelliitidele maapealse tugimõõtmise instrument. Tugimõõtmisseadmetest moodustatakse ülemaailmne ühtse andmetöötluse ja -haldusega võrgustik.
„Optilise satelliitkaugseire kaks suurt probleemi seisnevad selles, et satelliitsensorit saab optikalaboris kalibreerida ainult enne orbiidile saatmist ning maapealseid objekte mõõdetakse läbi segava atmosfääri – kes on reisilennuki aknast välja vaadanud või kasvõi üle suure põllu sinakat metsa näinud, peaks probleemist aru saama,“ selgitas Tartu observatooriumi kaugseire osakonna vanemteadur Joel Kuusk.
Seetõttu ongi satelliitkaugseire puhul vaja maapealseid tugimõõtmisi, millega satelliidiandmeid võrrelda. Sel viisil saab kontrollida atmosfäärikorrektsiooni kvaliteeti ja jälgida satelliitsensori kalibratsiooni võimalikku muutust aja jooksul. Erinevalt satelliitsensorist saab maapealset tugimõõtmisaparatuuri laboris perioodiliselt kalibreerida.
Projekti käigus loodavat uut tüüpi autonoomset spektromeetrit testitakse kõige äärmuslikemas maapealsetes tingimustes: Antarktikas, Namibi kõrbes, Argentiina vihmametsas, Põhjamerel ja muidugi ka meie koduse Järvselja keskkonnaobservatooriumi testaladel. Seda on vaja, et kindlustada keerulise optika ja mehaanika ning neid töös hoidva tarkvara tõrgeteta töö.
„Seda tüüpi autonoomsed seadmed on nagu väikesed nutikad robotid, kes peavad igas olukorras iseseisvalt hakkama saama ja edastama teadlastele nii mõõteandmed kui ka info oma seiskorra kohta,“ ütles Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna vaneminsener Viljo Allik, kes kuulub ka EstCube’i juhendajate hulka. Allik konsulteerib „HYPERNETSi“ projekti partnereid elektroonika, tarkvara ja elektromagnetilist ühildumist puudutavate katsetuste osas.
Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Riho Vendt märkis, et observatooriumi roll on projektis kriitilise tähtsusega. Observatooriumi optilise radiomeetria laboris on juba aastaid põhjalikult uuritud kaugseireaparatuuri eri parameetreid ja kalibreerimisvõimalusi nii Euroopa Kosmoseagentuuri tellimusel kui ka Euroopa Liidu koostööprojektide raames. Seetõttu on observatooriumil suur kogemus nii instrumentide ehitamise kui ka võimalike mõõtevigade, neid põhjustavate tegurite ja korrektsioonialgoritmide osas. „See annab võimaluse soodsamaid komponente kasutades maksimaalselt hea tulemus saada ja sel viisil taskukohase hinna eest kvaliteetseid andmeid pakkuda,“ sõnas Vendt.
„HYPERNETSi“ projekti koordineerib Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut. Projektipartnerid on kokku kuuest riigist: peale Eesti veel Prantsusmaalt, Argentiinast, Itaaliast, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist grandilepingu nr 775983 raames.
Lisainfo: projekti koduleht (http://www.hypernets.eu/)
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT