NordenBladet — Helsingi ringkonnakohus tegi pretsedenditu otsuse – vabastas sõjaväest keeldunud 23-aastase noormehe vanglakaristusest, mis on ette nähtud sõjaväest keeldumise eest. Kuigi sõjaväest keeldujaid on vähe, on Soome jaoks sellisel kohtuotsusel siiski kaugeleulatuvad tagajärjed, kuna valitsus peab nüüd seadust muutma hakkama, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus tugines oma otsuses asjaolule, et kuivõrd sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, siis peaks võrdse kohtlemise alusel samasugune õigus olema ka kõigil teistel.
Kaebuse esitanud noormees väitis, et on sõja vastane ja pooldab vägivallatuid meetodeid konfliktide lahendamiseks. Tema väitel on ebaõiglane, et sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, aga teised mitte.
Esimese astme kohus oli mõistnud noormehe süüdi ja määranud talle karistuseks 173 päeva vanglat. Ringkonnakohtu otsus pole veel jõustunud, seda on võimalik edasi kaevata ülemkohtusse.
Seaduse järgi on Soomes sõjaväest keeldumise korral ette nähtud vanglakaristus. Alates 2011. aastast kasutatakse karistusena koduaresti.
Sõjaväest keeldujat toetab Soome võrdõigusvolinik Kirsi Pimiä, kelle arvates on tegemist märgilise otsusega. Tema väitel on Soomes juba alates 2007. aastast olnud juttu, et seadus tuleks viia kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega, aga seni pole seda tehtud.
Otsus ei puuduta enam neid, kes on sõjaväest keeldumise eest juba karistuse kätte saanud.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ei tahtnud selles asjas seisukohta võtta, kuna otsus pole veel jõustunud. Samuti ei soovinud asja kommenteerida justiitsminister Antti Häkkänen.
Üldine sõjaväekohustus puudutab Soomes kõiki 18-60-aastaseid mehi. Sõjaväekohuslastel tuleb teha läbi kas armee- või tsiviilteenistus. Sõjaväekohustusest olid seni alates 1987. aastast eriseadusega vabastatud ainult jehoovatunnistajad. Seadusemuudatus tulenes ÜRO resolutsioonist, mille kohaselt sõjaväest keeldujad olid meelsusvangid ja enamus keeldujatest olid tol ajal jehoovatunnistajad. Soome naised võivad armeeteenistuse läbi teha vabatahtlikult.