NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu. Valitsuse 18. septembril algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõul on mõju eelkõige nendele investeerimisühingutele, mis peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või oma sisekorda parandama.
Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.
Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.
Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.
Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Keskkonnakomisjoni 18. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (506 OE).
Eelnõu näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Kalle Muuli ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andres Metsoja. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 18. septembril algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE).
Eelnõu sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda.
Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 19. septembril algatatud ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu (509 SE).
Eelnõu näeb ette anda võimalus suursaarte (Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa) kohalikele omavalitsustele korraldada parvlaeva-ning lennuliiklust. Seletuskirjas märgitakse, et haldusreformi tulemusena on omavalitsused suuremad ja võimekamad ning teavad kõige paremini kohalike elanike soove ning kuidas korraldada kohalike inimeste liikumisi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Allikas: Eesti Riigikogu