NordenBladet — Helsingi ümbruse vallad nagu Nurmijärvi, Vihti ja Tuusula ehitati suure hooga eramaju täis, aga nüüd tahavad inimesed elada hoopis väiksema pinna peal keskuses. Helsingi piirkonna kümnes omavalitsuses läbi viidud küsitlus näitas, et üha enam eramajade elanikke tahab tegelikult elada hoopis linna südames, vahendab Helsingin Sanomat.
Tegemist on nn Nurmijärvi-fenomeni ja selle hääbumisega, millest on räägitud juba pikalt. Lisaks on neid inimesi, kes tahaks oma suurest eramajast kolida väiksemasse kodusse valla keskuses.
Nurmijärvi-fenomeniks peeti nähtust, kus maju hakati ehitama linna keskusest välja ning inimesed kolisid linnaäärsetesse valdadesse.
Uuringust tuleb välja, et soomlastel on väga vastuolulised arvamused. Kui inimestelt küsida, kus nad tahavad elada, siis eelistatakse eramaja. Aga kui eramaja elanikelt küsida sama küsimus, siis vastavad nad, et sooviks elada keskuses.
Põhjuseks, miks inimesed tahavad eramajast kolida keskusse peetakse tulude vähenemist. Tavaliselt soovivad inimesed kolida oma majja siis, kui sissetulekud suurenevad. Praegu on aga vastupidi.
Samuti tahavad inimesed elada seal, kus elu käib ja kus teenused on lähemal. Kui perekonnad on väiksemad, pole enam vajadust suurte eramajade järele. Inimesed reisivad palju ja elu pole ainult ühe kohaga seotud. Keskust eelistavad rohkem vanemad inimesed, kelle jaoks on hea, kui teenused on kodule lähemal.
Urbaniseerumise trend on ühiskonnale paras väljakutse. Näiteks Nurmijärvi vald, mille järgi on fenomen nime saanud, on viimastel aastatel kaotanud elanikke, samuti sealne elanikkond vananeb. Helsingit ümbritsevates valdades vananeb elanikkond kiiremini kui linnas sees.
Valdade puhul on probleemiks ka see, et kui Hyvinkää, Järvenpää ja Kerava välja arvata, pole seal välja kujunenud valla keskust. Vihti ja Pornaineni valdades pole näiteks üldse korrusmaju.
Viimase aja trend on selline, et paljud Helsingi ümbruse valdade majad jäävadki tühjaks, kuna inimesed kolivad ära ja ostjaid ei leita. Omavalitsused võiks need krundid üles osta ja sinna väiksemad eramajad või ridamajad ehitada. Üks võimalus on ehitada sinna Inglismaa-tüüpi linnamajad.
Raskem lugu on teenustega, mida eramajade piirkonda nagunii ei tule, kuna inimesed liiguvad autodega ja hangivad teenuseid mujalt.
Omavalitsuste puhul on ka erandeid, kus elanike arv ei kahane: need on Järvenpää ja Sipoo. Järvenpääle pääseb hästi rongiga ja Sipoo on ahvatlev Helsingi mere-äärne piirkond.
Uuringus vaatluse all olnud omavalitsused olid Hyvinkää, Järvenpää, Kerava, Kirkkonummi, Mäntsälä, Nurmijärvi, Pornainen, Sipoo, Tuusula ja Vihti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT