OHMYGOSSIP – Kevad on lõpuks jõudmas ka Eestimaale, kuid umbes 150 000 ehk 10% eestlasele pole see uudis sugugi rõõmustav, kuna tärkavad taimed hakkavad teatavasti ka õitsema ning tekkiv õietolm on üks levinumaid hooajalise allergia põhjustajaid.
Need, kes mingil põhjusel pole teinud ennetavat ravi ega muretsenud endale vajalikke ravimeid, algab kevade esimeste ilmingutega raske ja vaevarikas aeg. Hooajalise allergiaga on hädas umbes 10-30% maailma populatsioonist, muutes nende inimeste jaoks kevade pigem kurnavaks kui rõõmsaks aastaajaks.
Enamik allergikuid hakkab allergiasümptomite leevendamiseks kasutama antihistamiine, dekongestante, ninaspreisid ja muid allergiaravimeid. Kahjuks põhjustavad enamik neist ravimitest kõrvaltoimeid ning leevendus tundub olema lühiajaline ning mis peamine, need ei ravi allergia algpõhjust, vaid leevendavad sümptomeid.
Hea uudis on see, et ravimitele leidub häid alternatiive ning lisaks on allergiasümptomeid võimalik hoida minimaalsetena, kasutades ennetavaid võtteid.
Kuna õietolmu osakesi on õhus miljoneid, siis tundub allergiale leevenduse leidmine võimatu ülesandena, kuid teades, mis allergia sümptomid vallandab ning kuidas neid allergeene vältida, võid kindel olla, et järgmisel kevadhooajal Sa enam nii tihti ei aevasta!
Õietolm on kõige levinum allergeen, kuid allergilisi reaktsioone võivad põhjustada ka hallituse spoorid, tolm, õhus levivad saasteained, tolmulestad, lemmikloomade karvad, prussakad, keskkonnakemikaalid, puhastusvahendid, isiklikud hügieenitooted ning toiduained. Allergeensemad on sarapuu- , lepa- ja kasetolm, varajase kevade puhul võib sarapuu õitsema hakata juba veebruaris, kask mais ning mai lõpus lisanduvad ka tamm ja võililled.
Me kõik oleme väga erinevad ning reageerime ka erinevatele potentsiaalsetele allergeenidele erinevalt. Seega kuigi Su organism minevikus näiteks tomatile ei reageerinud, siis pole välistatud, et tulevikus Sinu jaoks see allergeeniks ei osutuks. Tundlikus võib muutuda igal ajahetkel!
_________________________________________
Kuidas ja miks kevadised allergiad arenevad?
Allergia on meie keha reaktsioon aine osakestele ehk allergeenidele. Kui Su keha kohtub esimest korda allergeeniga, siis plasmarakud vabastavad immunoglobuliini E (IgE), see on kindlale allergeenile spetsialiseerunud antikeha. IgE seondub nuumrakkudele, mida leidub suures hulgas keha pinna kudedel nagu nahk ning nina limaskestadel, kus nad aitavad reguleerida põletikureaktsioone. Nuumrakud vabastavad mitmeid olulisi keemilisi mediaatoreid, üks nendest on histamiin. Seega, kui Sinu keha puutub kindla allergeeniga kokku teist korda, siis minutite jooksul nuumrakud aktiveeritakse ja nad vabastavad väga võimsa ainetekokteili histamiinidest, leukotrieenidest ja prostaglandiinidest. Vabanenud ained vallandavad omakorda terve sümptomite kaskaadi, mida tavaliselt allergiate puhul täheldatakse, nagu aevastamine, tilkuv nina, kuiv kurk, köha, sügelevad silmad jne. Õietolmuallergia avaldub näiteks kõige sagedamini pollinoosi ehk heinapalavikuna, mille levinumad sümptomid on seotud nina, silmade ja bronhide suurenenud tundlikkusega.
________________________________________
Allergiaga tuleb tegeleda mitmeti!
Kõige lihtsam viis on vältida otsest kokkupuudet allergeenidega, kuid kahjuks pole see tihti võimalik. Allergia sümptomite leevendamiseks ning vältimiseks on vajalik läheneda allergiale mitmekülgselt, see hõlmab nii toitumise optimeerimist, soolte tervise tugevdamist kui ka D-vitamiini taseme optimeerimist organismis.
Umbes 80% meie immuunsusest tuleneb soolestikust, seega on soolestikubakterite tervise tugevdamine oluline kogu immuunsüsteemi tugevana hoidmisel. Teatavasti suudab meie immuunsüsteem pakkuda kaitset kõikide haiguste vastu, sealhulgas allergiate ning astma vastu.
Allergia on märk sellest, et immuunsüsteem on üleaktiveeritud!!!
Toitumine, soolestiku tervis ning D-vitamiin tase on olulised üleüldise immuunsuse funktsioneerimise komponendid.
Immuunsüsteemi üliaktiivsuse võib põhjustada näiteks „lekkiva soole sündroom“, mille tulemusena on soolestiku epiteeli tekkinud nn augud, kust võivad pooleldi seedunud soolesisaldused (näiteks valgud) „lekkida“ kõhuõõnde. Lisaks võivad ka mitmed teised põletikulised soolehaigused nagu Crohni tõbi, haavandiline koliit või tsöliaakia tekitada „lekkivat“ soolestikku ning seeläbi soodustada allergiate tekkimist. Kui soolestiku limaskest on kahjustunud ja sealt „lekib“ mürgiseid aineid vereringesse, tekib organismis põletik, mis põhjustab lisakoormuse ka immuunsüsteemile. Soolestiku haigustega on tihti häiritud ka soolebakterite aktiivsus ning efektiivsus.
__________________________________________________
Pikaajaline leevendus allergiatele võib tuleneda õigest toitumisest ning D-vitamiini taseme optimeerimisest?
Mis põhjustab „lekkivat soolt“? Õige vastus on ikka ja jälle toit!
Valmistoitudes kasutusel olevad E-ained võivad tekitada põletikulisi soolehaigusi ja laastada bakterite kolooniaid soolestikus, sest mõjutavad soolerakke katvat limakihti. Näiteks ainetel E433 ja E466 on otsene seos kroonilise kolliidi (käärsoolepõletik), alaägeda soolepõletiku ja metaboolse sündroomi nähtude tekkimisega. E322, E415 ja E407 omavad otsest seost haavandilise koliidi ja teiste põletikuliste soolehaiguste tekkes ja sümptomite halvenemises. Kahjuks lisatakse emulgaatoreid paljudele nn tervislikele toitudele (jäätisele, piimatoodetele, salatikastmetele, küpsistele, magustoitudele jne), sest need muudavad toidu tekstuuri ja pikendavad säilivusaega.
Näiteks teraviljad võivad kahjustada soolestikku mitmel moel, kuna sisaldavad lisaks ka mitte-toitainelisi ühendeid, mis võivad vigastada soolestiku epiteeli. Lisaks on enamik teraviljadest saastunud herbitsiidiga glüfosaat, mis kahjustab tõsiselt soolestiku mikrofloorat ja võib põhjustada kroonilisi haigusi. Kroonilised haigused omakorda tekitavad häireid soolestiku töös. Glüfosaadi osakaalu kasvuga põllumajanduses, on kasvanud ka tsöliaakia haiguse levik.
Geneetiliselt muundatud toidud on samuti potentsiaalsed allergeenid, kuna nendes leiduvad valgud on kunstlikult konstrueeritud ning pole seega organismile harjumuspärased. Töödeldud toidud ja sünteetilised lisaained tõstavad samuti allergiate tekkimise riski, eriti tõsine on probleem lastel, kuna teaduslikult on tõestatud, et rämpstoit soodustab otseselt astma ja allergia tekkimist.
Soolestiku tervise parandamine ja tugevdamine aitab leevendada allergia sümptomeid, kuid see toimib vaid juhul, kui eemaldada oma menüüst põletikku tekitavad toidud nagu teraviljad ja töödeldud toidud ning tarvitada toiduks tervislikke, soolestiku bakterite elutegevust toetavaid toiduaineid, näiteks kääritatud ja värsked toiduained.
Õietolmuallergia puhul võivad allergilisi vaevusi põhjustada hoopis ka mõned toiduained. Seda nimetatakse ristallergiaks. Ristallergia põhjuseks on teatav sugulus ehk sarnasus õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses. Seega toiduainetest pärinevad ained võivad molekulaarselt õietolmuga nii sarnased olla, et Sinu immuunsüsteem vaatab seda valgumolekuli ning ütleb “peaaegu sama” ning ründab seda. Ristallergia võib ilmneda näiteks, kui õietolmuallergiaga inimene tarbib pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandeid, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid, kasemahla või teatud maitsetaimi (kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, korkum, koriander). Probleeme võib tulla ka igapäevase kartuliga. Nende söömisel tekib sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Õitsemise ajal raskendab nende toitude söömine kindlasti ka põhihaigust.
Kui oled allergiline õitsevatele rohttaimedele (nt ambroosia), siis võib esineda risttundlikkus melonile, banaanidele, tomatitele, suvikõrvitsale, päevalilleseemnetele, nartsissidele, kummelile ja päevakübarale.
Kui esineb heina vastu allergia, siis sa võid samamoodi reageerida ka virsikutele, sellerile, tomatitele, melonitele ja apelsinidele. Kui see kehtib Sinu kohta, siis oleks targem neid toiduaineid vältida.
Lisaks võib näiteks kartuli koorimisel tekkida lööve kätele, peamiselt sellega kontaktis olnud kohtadele ning pisaravool silmadest. Suvine porgand ja varajane kartul põhjustavad kergemini allergiat kui vanad juurviljad talvel. Õunasort “Gloster” annab vähem allergiat kui “Granny Smith” või “Golden Delicious”. Keetmisel ja külmutamisel juurviljade allergeensus väheneb, kuid pähklite ja selleri allergeensus ei vähene ega kao.
________________________________________
Kuidas vähendada kokkupuudet õietolmuga?
Allergiasümptomite minimeerimiseks, soovitatakse vähendada kokkupuudet õietolmuga:
• Väldi sünteetilistest materjalidest tehtud riideid, kuna nendes tekkiv elektrilaeng soodustab õhus lenduvate õietolmu osakeste kinnitumist riietele. Parem variant on valida naturaalsetest kangastest valmistatud riided.
• Õues viibimiseks ja treenimiseks on parim aeg enne koitu, hilisel pärastlõunal ja/või varajasel õhtupoolikul, kuna õietolmu osakaal on nendel aegadel väiksem. Intensiivne treening võiks kevadhooajal pigem mööduda sisetingimustes, kuna suurenenud hingamissageduse tõttu hingad tihemini sisse ka õietolmu. Haigusnähud on kõige tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu.
• Allergiat leevendab oluliselt mereõhk ning mereääres jalutamine, kuna sool leevendab ninaõõnsuse ärritusi ja puhastab hingamisteid.
• Aiatööde ajal on soovituslik kanda kindaid ja maski, lisaks vältida silmade katsumist ning kindlasti pesta pärast nii ennast kui ka riided.
• Vähenda kokkupuudet allergeenidega. Väldi välitingimustes viibimist.
• Kodu siseõhu kvaliteedi parandamiseks, tuuluta ning korista regulaarselt, kaasaarvatud mööblit. Kasuta tolmuimemisel HEPA filtriga puhastajat, jäta välisjalanõud võimalusel välja ning kasuta õhupuhastajaid ning niisutajaid. Toa tuulutamisel riputa akna ette märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.
• Ära too tuppa värskeid lõikelilli ega urbi, samuti ei soovitata allergikutel kasvatada toas püsililli.
_________________________________________
Miks D-vitamiin on allergikutele nii oluline?
Kui sul esineb astma ja/või allergia, siis D-vitamiini taseme optimeerimine organismis on väga oluline. On leitud, et D-vitamiini defitsiit võib olla peamine astma põhjus. Kuigi D-vitamiini defitsiit on Eestis väga levinud, siis õnneks pole puudujäägid enamasti nii suured, et mõjutada luude tervist, küll aga mõjutab ka väike defitsiit oluliselt immuunsüsteemi toimimist. Näiteks anafülaksiat esineb rohkem riikides, kus päikesevalgust on väga vähe. Mutatsioonid D-vitamiini retseptorite geenides soodustavad otseselt astma, ekseemide ja atoopse dermatiidi teket. D-vitamiini tarvitamine raseduse ajal vähendab oluliselt astma ja teiste allergiliste haiguste tekketõenäosust väikestel lastel.
Ideaalis peaksime saama piisavalt D-vitamiin päikesevalguselt, kuid päikesekaitsefaktoritega kreemide kasutamine ning vähene õues viibimine vähendab loodusliku D-vitamiini tootmist. Alternatiiviks on võtta D3-vitamiini toidulisandina, samas on soovituslik samal ajal tõsta ka K2-vitamiini tarbimist. Oluline on teatud aja tagant lasta kontrollida oma organismi D-vitamiini tasemeid, optimaalne tase veres on 50-70 ng/ml.
Üks on kindel, inimene pole loodud elama ainult sisetingimustes – seega mine välja, naudi värsket õhku ja päikesepaistet!
_______________________________________
Teised kasulikud nipid allergiate ravimiseks/leevendamiseks.
Ravimivabad alternatiivid, mida tasub samuti katsetada on näiteks ninaõõne loputamine meresoolalahusega,
akupunktuur
ja kodumaine mesi.
Ninaõõnsuste niisutamine võimaldab välja pesta õietolmu ja teisi ärritajaid. Nõelravi on väga efektiivne vahend allergiate leevendamiseks. Ühes 2013. aastal läbiviidud uuringus selgus, et katsealustel, kes said üle 12 nõelravi protseduuri kahe kuu jooksul, leevendusid allergiasümptomid oluliselt. Lisaks vajasid nad ka vähem antihistamiine.
Organismi toetamiseks ja allergia leevendamiseks võib kasutada ka kodumaist mett, eriti kui teate, millisele õietolmule allergiline reaktsioon esineb, seega võib proovida seda ühildada sama tüüpi meega. Ühes 2011. aasta uurimuses näidati, et kasetolmu allergia patsientide sümptomid leevendusid, kui nad tarbisid Novembrist Märtsini kase õietolmust pärinevat metti. Kasetolmu hooajal esines mett kasutanud patsientidel 60% vähem/kergenenud sümptomeid, kaks korda enam oli neil ka asümptomaatilisi päevi, 70% vähem päevi, mil esinesid kerged sümptomid ja 50% kasutati vähem ka antihistamiine.
Kuigi kodumaise mee kasutamisel on mitmeid plusse ja see aitab vähendada allergiast tulenevaid sümptomeid, siis on oluline teada oma tundlikkust mee suhtes. Kuna mesi on iseenesest allergeen, siis tuleks suhtuda liigsesse tarvitamisse ettevaatusega. Seega ei ole mõttekas kasutada allergia raviks mett, kui tegelikkuses esineb meele hoopis tugevam allergia. Lisaks sisaldab mesi 70-80% fruktoosi, mis on piisav kogus, et võimendada eksisteerivat insuliini resistentsust ja kutsuda esile metaboolseid häireid.
_________________________________________
Mitmed ürdid ning toidulisandid võivad samuti olla abiks allergia sümptomite leevendamisel, näiteks:
• Vürtsikad piprad – tšillipipar, mädarõigas ning sinep- need töötavad kui loodulikud dekongestandid. Näiteks ninasperid, mis sisaldavad kapsaitsiooni (eraldatud tsillipiprast) vähendavad oluliselt nasaalseid allergia sümptomeid.
• Kvertsetiin – on antioksüdant, mis kuulub vesilahustuvate taimsete ainete ehk flavonoidide hulka. Arvatakse, et kvertsetiin rikkad toidud nagu õunad, marjad, punased viinamarjad, punased sibulad, kapparid ja must tee, takistavad histamiini vabanemist – seega on need looduslikud antihistamiinid, mis pärsivad allergianähtusid tekitava aine histamiini tootmist kehas. Kvertsetiini on võimalik tarbida ka toidulisandina, ning selle tüüpiline sisaldus võiks jääda 200 ja 400 mg vahele päevas.
• Katkujuur – on samuti üks looduslik antihistamiin. See ravimtaim on olnud kasutusel aegade algusest saadik, et ravida mitmeid haigusseisundeid. Näiteks 17. Sajandil oli katkujuur kasutusel köha, astma ja nahaärrituste ravis. Teadlased on kindlaks teinud katkujuures komponendid, mis aitavad vähendada astma sümptomeid, kuna inhibeerivad leukotriene ja histamiine (mis on astma sümptomite ägenemise põhjustajateks). Katkujuurega peaks siiski ettevaatlik olema, kuna ta kuulub ambroosiate perekonda, seega kui oled allergiline ambroosiatele, saialillele, karikakrale või krüsanteemile, ei tohiks katkujuurt kasutada. Lisaks looduslikku/toorest ravimtaime ei tohiks kasutada, kuna sisaldab aineid nagu pürrolisidiini alkaloidid, mis võivad olla toksilised maksale ja neerudele ning põhjustada vähki. Müügil olevatest toodetest on need alkaloidid enamasti eemaldatud.
• Koldjuur – laboriuuringud näitavad, et berberiin, koldjuure aktiivne koostisaine, omab antibakteriaalset ja immuunsüsteemi tugevdavaid omadusi, mis võivad olla vajalikud hooajalise allergia leevendamisel.
• Teepuuõli – on puhas eeterlik õli, puhastab limaskestasid. Võib panna tilgakese vatipadjale ja nuhutada seda mõned korrad päevas või lisa mõned tilgad vette, et teha auruvanne või vanniveele.
• Antotsüaniin- leidub kvertsentiinile sarnaselt ka punastes, sinistes, lillades ja mustades viljades- peedis, lillas kapsas, kirssides, mustades sõstardes, viinamarjades.
• Kurkumiin- väga tugev immuunsüsteemi toetaja, millel on põletikuvastane ja anti-oksüdantne toime. Näiteks 1200 mg kurkumiini päevas toimib sama efektiivselt kui põletikuvastased ravimid.
________________________________________
Kas Sinu kodu on liiga steriilne?
Üks oluline asi allergiate tekkimisel ja ennetamisel on hügieeni hüpotees, mis võib samuti mängida olulist rolli allergiate arengul. Näiteks nõudepesumasin võib olla allergiate intensiivistumise põhjustajaks, sest nõudepesumasin kasutab väga kuuma vett (tavaliselt oluliselt kuumem, kui inimese käsi kannatab), seega tapab see enam pisikuid kui tavaline käsitsi nõudepesu. Kuigi see võib enamikule tunduda märkimisväärne kasu, siis tegelikkuses võib see tõsta allergiate arengu riski.
1000 lapse seas läbi viidud uuringust järeldus, et need, kes puutusid enam kokku mikroobidega, esines väiksem allergiate tekkimise tõenäosus. Majapidamistes, kus nõusid pesti alati käsitsi, oli allergiate tekkimise tõenäosus lastel poole väiksem, kui nendes majapidamistes, kus nõusid pesti masinaga. Lapsed, kes kasutasid igapäevaselt käsitsipestud nõusid, esines vähem ekseemi, astmat ning heinanohu.
Seega lisaks antihistamiini tablettidele leidub veel mitmeid looduslikke alternatiive allergiate leevendamiseks ja ennetamiseks. Menüü, mis põhineb mittetöödeldud, ideaalis orgaanilistest ja/või kohalikest toiduainetest, sealjuures fermenteeritud toidud, lisaks D-vitamiini taseme optimeerimine organismis – moodustab aluse, tänu millele immuunsüsteem saab optimaalselt toimida.
________________________________________
Kui soovid siiski kasutada allergia raviks tablette siis:
• Allergilise nohu levinuim ravim on antihistamiin, tänapäeval mittesedatiivne antihistamiin, mida on nii sissevõetavaid (Claritine, Zyrtec, Semprex, Kestine, Aerius, Xyzal) kui ka lokaalseid (Allergodil).
• Ninakinnisuse puhul tarvitada antihistamiini ja adrenomimeetikute kombineeritud preparaate (Cirrus, Clarinase).
• Leukotrieenide inhibiitorid (Singulair, Montelukastnaatrium) on uus võimalus pollinoosiravis, parem tulemus saadakse kui kombineerida neid antihistamiiniga.
• Naatriumkromoglükaat (Lecrolyn) on praegu saadaval lokaalse ravivormina silmatilkadena.
• Lokaalsed steroidid (Beconase, Rhinocort, Nasonex jne) on efektiivsed 60–90% patsientidest. Parima toime saab, kui alustada ravi enne sümptomite ilmnemist või siis kergete, äärmisel juhul mõõdukate vaevuste puhul. Siit tuleneb ka õietolmuseire ja selle jälgimise tähtsus.
• Spetsiifilise hüposensibiliseeriva ravi edu eelduseks on võimalikult varajane ravi algus, kuni pole veel kujunenud hingamisteede pöördumatuid muutusi. Spetsiifiline hüposensibiliseeriv ravi on efektiivne 70–90% juhtudest, vähendab või lõpetab ravimivajaduse. Ravi korraldab allergoloog.
• Astma ravis kasutatakse inhaleeritavaid glükokortikoide ja ß2 sümpatomimeetikume.
_________________________________________
Õigeaegne diagnostika ja ravi võimaldavad ka pollinoosi haigetel olla kevadel ja suvel aktiivsed ja töökad ning nautida eelpool nimetatud ettevaatusabinõusid arvestades ilusat ilma.
Avafoto: (PantherMedia/Bernd Friedel/Scanpix)
Allikas: tervisejutud.com