NordenBladet — IMFi delegatsioon soovis teavet 2026. aasta eelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia kohta. Samuti uuriti majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise, Eesti ettevõtluskliima välis- ja kodumaise kapitali jaoks atraktiivsemaks muutmise kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri ja Mart Võrklaev ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, kavandatavatest maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest. Riigieelarves põhjustavad mahukad kaitseinvesteeringud jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.

„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0 protsendini SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.

Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.

Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et prognoosi kohaselt jätkub majanduse aeglane taastumine. „Eelarve kordategemisel on majanduskasv paratamatu eeldus. Hea on tõdeda, et majandus on tõusuteel,“ ütles Reinaas. „Majanduse ülespoole kerkimine lubab tänavuseks aastaks üheprotsendilist SKP kasvu ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.“

„Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine, kapitali mitmekülgne kättesaadavus ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele tagavad ka Eesti majandusedu,“ selgitas Reinaas. „Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks panustame tuuleparkide rajamisse, mis on majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul paratamatu suund, et tagada 70protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis,“ ütles Reinaas.

IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.

Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.

Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.

IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Carlos de Resende ja energeetikaekspert Hugo Rojas-Romagosa.