NordenBladet – Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ja liugupäev) on eestlaste seas armastatud traditsioon, mis kombineerib vanad talvised tavad, toidukultuuri ning seltskondliku meelelahutuse. Liulaskmine, vastlakuklid ja lõbusad üritused on selle päeva lahutamatu osa. Kui soovid rohkem teada saada vastlapäeva ajaloost, tähistamisest ja retseptidest, loe meie põhjalikku artiklit ja avasta, kuidas teha oma vastlapäev veelgi meeldejäävamaks!

Mis on Vastlapäev?

Vastlapäev on Eesti ja paljude teiste Euroopa riikide rahvakalendris oluline talve lõppu ja paastuaja algust tähistav päev. Seda tähistatakse igal aastal teisipäeval, seitse nädalat enne lihavõtteid, mistõttu selle kuupäev varieerub veebruari algusest märtsi alguseni.

Vastlapäeva ajalugu ja päritolu

Vastlapäeva tähistamine ulatub sajandite taha ning on seotud kristliku traditsiooniga, kus see tähistab viimast päeva enne paastuaja algust. Eestis ja teistes Põhjamaades on vastlad olnud pigem talve lõpu ning kevade alguse sümboliks, mille juurde kuuluvad mitmed rahvapärased kombed ja uskumused.

Vastlapäeva traditsioonid Eestis

Vastlapäeva tuntuim tava on liulaskmine. Vanasti usuti, et mida pikem liug, seda parem ja viljakam tuleb suvi ning seda enam linakasvu võib oodata. Lisaks liumäele käimisele on vastlapäeval traditsiooniks:

  • Vastlakuklite söömine – need on vahukoorega täidetud saiad, mida peetakse vastlapäeva lahutamatuks osaks.
  • Seajala keetmine – varasematel aegadel söödi seajalgu ning usuti, et nende kontidest sai loomasööta või amulette.
  • Herne- ja osasuou söömine
  • Käsitöö ja linakasvatus – eriti vanasti usuti, et vastlapäeval pidi naiste käsitöö jääma pooleli, et lina kasvaks pikaks ja tugevaks.
  • Mängud ja seltskondlikud tegevused – talve viimane pidulik aeg, mil käidi külas, mängiti seltskonnamänge ja peeti lõbusaid võistlusi.

    Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.

    Vastlalaulud:

    • Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad
      Täna liugu laseme –
      hõissa, meil on vastlad!
      Seljas kasuk lumine,
      jalas valged pastlad.Õhtuks ubaleemeke
      saab ja seajalgu,
      hammastega anname
      neile tubli talgu.Pääle selle kuulame,
      kas ju pill ei hüüa,
      et võiks õhtul tubliste
      vastlavaltsi lüüa.
    • Vistel, vastel poisikene
      Vistel, vastel poisikene!
      Ei vistel toassa istu,
      Vistel istub vainijula,
      Kükitab küla vahela,
      Ootab linu laskejaida,
      Kelgu peale istujaida;
      Kes läheb liugu laskemaie
      Selle kasku pikad linad,
      Pikad linad, lahked linad.
      Liugu ja laugu – Liugu,
      laugu laste jalad,
      Sia jalad ja vastla jalad;
      Linad liuu laskejalle
      Tudrad tuas istujalle
      Hebemed eest vedajale
      Takud taga tõukajale;
      Kes ei tule liugu laskma
      Selle linad likku jäägu
      A’a alla hallitagu
      Seina ääre seenetagu
      Kes ei tule liugu laskma
      Kasku kaske kaela peale
      Õunapuu õlade peale
      Niinepuu nisade peale.
    • Rahvalaul “Küll on kena kelguga”
      Küll on kena kelguga hangest alla lasta.
      Oi, oi, kelguga hangest alla lasta.
      Laial luhal säravad jää ja lumi vastu.
      Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu.Kadakatel karjamaal seljas lumekuued.
      Oi, oi, kadakatel seljas lumekuued.

    Vastlahüüded:

    • Linaliugu, pikka kiudu!
    • Nii pikaks meie lina kui on see reeteekene!

     Vastlapäeva mängud:

    • Laialt tuntud mänguasi on vastlavurr.
      Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
      Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
      Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
      Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
      Vastalvurril oli palju nimetusi: uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont.
    • Mulgimaal harrastati veel sajandivahetuselgi omapärast mängu – vastla kottiajamist.
    • Maagiline toiming oli kada ajamine ja ka Tuhkapoiss ja selle liigutamine 🙂

Vastlapäeva tähistamine tänapäeval

Kuigi vanad kombed on ajaga muutunud, on vastlapäev jätkuvalt populaarne tähtpäev Eestis. Tänapäeval tähistatakse vastlaid peamiselt:

  • Liulaskmise ja talviste tegevustega – paljud pered ja koolid korraldavad kelgutamisüritusi.
  • Vastlakuklite ja teiste traditsiooniliste toitude nautimisega – pagaritöökojad pakuvad sel päeval spetsiaalseid vastlakukleid, mis on väga nõutud.
  • Linnade ja külade vastlapeod – mitmel pool Eestis korraldatakse avalikke üritusi, kus saab osa võtta vanadest ja uutest vastlakommetest.

Vastlapäevad sellel ja järgnevatel aastatel

2025: 4. märts
2026: 17. veebruar
2027: 9. veebruar
2028: 29. veebruar
2029: 13. veebruar

Avafoto: Vastlapäev (NordenBladet)