NordenBladet — Rootsi on viimastel aastatel teinud järsu pöörde oma migratsioonipoliitikas, kehtestades kõige rangemad reeglid alates 1997. aastast. 2024. aasta esimese 11 kuu jooksul esitati vaid 8935 varjupaigataotlust, millest 4814 taotlejat lahkus vabatahtlikult. See on madalaim näitaja alates 1997. aastast.

Muutuse taga on 2022. aasta valimised, mille järel hakkas parempoolne valitsus, mida mõjutasid Rootsi Demokraadid, ellu viima karmi migratsioonikava.

Migratsiooniminister Johan Forssell on selle poliitika juht, rõhutades, et massilise sisserände tõttu on integratsioon muutunud võimatuks. Ta soovib naasta 1970. aastate eelse mudeli juurde, kus eelistatakse kvalifitseeritud külalistöötajaid ja varjupaigaõigus on rangelt piiratud.

Uued meetmed hõlmavad:

  • Perekondade taasühinemise piiramist ja elamislubade lihtsamat tühistamist.
  • Varjupaigaõiguste vähendamist EL-i miinimumtasemele.
  • Keele- ja integratsioonitestide kehtestamist Rootsi kodakondsuse saamiseks.
  • Dokumentideta migrantide väljasaatmise karmistamist, eriti kurjategijate puhul.

Rootsi oli pikka aega Euroopa kõige avatum varjupaigariik, kuid kuritegelike jõukude tegevus, relvastatud vägivalla ja pommirünnakute suurenemine viis rahulolematuse kasvuni. 2023. aastal oli Rootsil EL-i kõrgeim vägivallakuritegude määr elaniku kohta. Samal aastal lasti maha 40 inimest, mis on küll 35% vähem kui 2022. aastal, kuid endiselt kõrge.

Võimude meetmed kuritegevuse vähendamiseks:

  • 72% surmaga lõppenud tulistamistest lahendati (2022. aastal vaid 29%).
  • Kaameravalve ja droonide kasutamine kasvas hüppeliselt.
  • Rootsi politsei tõhustas tööd jõukude tegevuse piiramiseks.

Rootsi uus migratsioonipoliitika on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud, kuna väljaränne on esimest korda alates 1960. aastatest suurem kui sisseränne. Süürlased moodustavad endiselt suurima osa Rootsi pagulastest, kuid paljud neist võivad Assadi režiimi stabiliseerumise korral koju naasta.

Minister Forssell rõhutab, et Rootsi peab olema kontrollitud migratsiooniga riik, mitte „humanitaarne suurriik”. Uus poliitika seab prioriteediks kontrolli ja integratsiooni, loobudes varasemast avatud lähenemisest.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv