NordenBladet — Peaminister Kristen Michal viitas, et järgmise aasta riigieelarve rajab teed kasvule. „Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve ja riigi asjaajamine tõhus. Kindlusest omakorda sünnib kasv. See ongi meie tegevuse eesmärk: kindlus ja kasv,“ rääkis ta tutvustades 2025. aasta riigieelarvet, mille tulude maht on 17,7 miljardit eurot, kulude maht 18,2 miljardit eurot ning mille sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st.
Peaministri sõnul saavad kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused olema lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot, sellele lisandub riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerib riik järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavalt 219 miljonit eurot. Michal märkis, et need miljardid moona ja sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks. „See on väga suur raha,“ tõdes ta ja lisas, et kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed, pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. „Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.“
Teise olulisema punktina tõi peaminister esile, et korda saab Eesti eelarvepoliitika ning 2025. aasta eelarve puudujääk väheneb prognoositult kolme protsendini SKT-st ja alla selle. Michal märkis, et julgeolekumaks on tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad saaks joonele. „Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu ka kokkuhoid eelarve korda tegemisel, siis lõpeb igal kvartalil rahvast ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni,“ sõnas ta. „Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi.“
Kolmandaks lubas Michal uute valimisteni maksurahu ning majanduskasvu. Eelarves ühel või teisel moel kasvu toojate ja riigi investeeringutena kajastuvatena loetles peaminister kaitsetööstust, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitust, teedeehitust, hoonete renoveerimise toetamist, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamist, Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimist. Samuti märkis ta ära keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmise ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Priit Lomp (SDE), Martin Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Õnne Pillak (RE) ja Lauri Laats (KE).
Avafoto: (Riigikogu Kantselei / Erik Peinar)