NordenBladet — Leedu energiaminister Dainius Kreivys ütles, et Balti riikide plaanitav võrgu sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga veebruaris 2025 tõstab tarbijate jaoks elektri hinda, kuid suurem tootmine aitaks hindu kontrolli all hoida. Tema sõnul on Leedu võrguoperaator Litgrid teinud arvutused, mille kohaselt „sünkroniseerimise mõju hindadele on paar protsenti”, vahendab lrt.lt.

„Põhimõtteliselt kordan veel kord, [hinda määrav tegur] on infrastruktuuri olemasolu, teiseks sesoonsus,” ütles Kreivys täna teisipäeval Leedu lõunaosa linnas Alytuses.
Tema sõnul võib elektri hind tõusta bilansivõimsuse vajaduse tõttu: „Leedus on vajadus bilansivõimsuse järele väiksem, kuna see on meil sisemiselt olemas, Lätis ja Eestis on see aga kallim.”

Litgrid arvutas eelmisel aastal, et oma võrgu sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga läheks Leedu tarbijatele maksma keskmiselt 50 senti kuus (keskmise tarbimise korral 140 kWh), Eesti tarbijale 60 senti ja Läti tarbijale umbes euro.

Litgridi tegevjuht Rokas Masiulis ütles, et ei soovi spekuleerida sünkroniseerimise mõju elektrihindadele ning rõhutas, et see sõltub taastuvenergia projektide arengust.

Kreivyse sõnul määrab elektrihinnad enamasti infrastruktuuri olemasolu ja seda saab kontrollida võimalikult suure toodanguga.

„Näiteks täna on Estlinki [Soome ja Eesti vaheline ühenduslüli] suurem kaabel kahjustatud ja remondis ning automaatselt ei jõua Skandinaaviast, täpsemalt Soomest elekter Balti riikidesse, mis toob kaasa hinnatõusu. Oma mõju avaldab ka NordBalti kaabli toimimine või mittetöötamine. Baltimaade ja eriti Leedu kõrgeim võimalik elektri tootmine on parim ravim kõrgete hindade vastu,” ütles Leedu energiaminister.

Kuna Balti riigid kavatsevad teavitada Venemaad ja Valgevenet BRELL-lepingu lõpetamisest, mida nad peavad tegema 7. augustiks, kohtuvad Leedu, Läti ja Eesti energiaministrid 10. juulil Riias.

Eelmise, 2023. aasta augustis kirjutasid Balti peaministrid alla deklaratsioonile, millega kohustuvad sünkroniseerima Balti elektrivõrgud Lääne-Euroopaga veebruariks 2025. Detsembris kinnitati seda kohustust deklaratsioonis, mille allkirjastasid Euroopa Komisjon ning Baltikumi ja Poola energeetika eest vastutavad ministrid.