NordenBladet — Esmaspäeval, 3. juunil algas kuu aega kestev Ühendekspeditsiooniväe (JEF) kaitsvate sõjaliste tegevuste seeria (JEF Response Option activity) Nordic Warden, mille eesmärk on tugevdada Põhja-Atlandi ookeanist kuni Läänemereni paikneva kriitilise veealuse infrastruktuuri turvalisust.

„Mereliste operatsioonide aluseks on eelhoiatuse ja olukorrateadlikkuse vahetamine mereoperatsioonikeskuste, laevade ja seirelennukite vahel. Arvestades veealuste kommunikatsioonide arvu Läänemerel, on ülioluline ressursside kiire koondamine vastavalt ohuhinnangutele. Nordic Wardeni käigus harjutamegi liitlastega infovahetust ja koordineeritud reageerimist kriitilise infrastruktuuri kaitseks,“ ütles Eesti mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa.

Operatsiooni ajal tehakse eri JEFi riikide õhu- ja merejõudude vahelise koostöö raames mitmeid tuvastuslende ja patrulle merel, sealhulgas Eesti vetes. Samuti tõhustatakse riikidevahelist infovahetust, et tagada veelgi parem mereolukorrateadlikkus JEFi vastutusalasse jäävatest merel liikuvatest alustest.

Kriitiline veealune infrastruktuur on hädavajalik majandustegevuseks omavahel seotud riikide vahel Põhja-Euroopas ning iga häiring, olgu see pahatahtlik või juhuslik, võib mõjutada nende riikide elutähtsaid teenuseid. Nordic Wardeni tegevused ühendavad kõigi kümne JEFi riigi võimed jälgida laevaliiklust tähtsate veealuste energia- ja kommunikatsiooniteede läheduses ning koordineerida ebatavalise või kahtlase tegevuse avastamist ja tõkestamist nende ümbruses.

„Nordic Warden demonstreerib JEF-i pühendumust vastastikusele turvalisusele ja näitab, kuidas JEF-i raamistik ühendab oma üksikute riikide tugevad küljed, et anda ühtne panus kriitilise merealuse infrastruktuuri kaitsmisse,“ ütles JEF-i kommunikatsioonidirektor kapten Kevin Latchman.

Ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force) on 2014. aastal Suurbritannia algatatud ja juhitav koalitsioon, kuhu kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Island. Koalitsioon keskendub Läänemere piirkonna, Kaug-Põhja ja Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekule olles vajadusel valmis kiirelt reageerima regionaalsete julgeolekuohtudele. Vajadusel saab ühendväekoondise kiiresti integreerida NATO või teiste rahvusvaheliste julgeolekuüksustega.