NordenBladet — Riigikaitsekomisjon sai istungil ülevaate kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusest, mille kohta andsid selgitusi Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja Kaitseministeeriumi esindajad.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli istungil tähelepanu keskmes see, kuidas laiendada võimalusi tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamiseks.
„Tänane arutelu oli asjalik, sest komisjoni liikmed said anda täidesaatva võimu esindajatele tagasisidet eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja soovitusi kaitseväeteenistusega seotud pakiliste probleemide lahendamiseks,“ märkis Stoicescu. Ta rõhutas, et kõige väärtuslikum ressurss on rahva tahe ja valmisolek panustada riigikaitsesse.
Istungi käigus toodi esile, et uued võimalused tsiviilteenistujate, reservväelaste ja ajateenijate kaasamiseks rahuajal Eesti riigikaitsesse on teretulnud, ehkki ettepanekute praktiline sätestamine ja elluviimine vajab veel arutelu. Reservväelaste kaasamine riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ka rahuajal suurendab reservväelaste sidusust Kaitseväe ja laiemalt Eesti riigikaitsega.
Reservis olevate isikute kaasamiseks vabatahtlikuna muudes sõjaväelise väljaõppega seonduvates tegevustes tuleks seaduses sätestada täiendav reservteenistuse alaliik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel, samuti tuleks kehtestada sel puhul tasustamise ja tagatiste kord.
Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ütles, et Kaitseväe personali käekäigu kujundamisel on vaja astuda läbimõeldud samme. „Peame väljatöötamiskava arutelu käigus pöörama tähelepanu reservis olevate kaitseväelaste ja ajateenistujate parema kaasamise nimel ka nende sotsiaalsetele tagatistele,“ ütles Kunnas.
Riigikaitsekomisjon jääb ootama kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduseelnõu, et jätkata tänasel istungil alustatud arutelu.