NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.
Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.
Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse eelnõuga kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.
Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära kahe eelnõu arutelu. Tänasest päevakorrast lükkub edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) esimene lugemine.
Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Mart Helme algatusel kirjanduse toetusrühm.