NordenBladet — Soome on koos ülejäänud Põhja-Euroopaga pikka aega silma paistnud maailmakaartidel, mis kujutavad temperatuuri hälbeid tavaolukorrast. Maakera on tavapärasest kõrgema temperatuuri tõttu väga suures osas kollaselt või punaselt hõõgunud, kuid Põhjalas on tekkinud püsiv sinine külmalaik, vahendab Iltalehti.
Soome meteoroloogiainstituudi teadur Mika Rantanen ütleb, et tavapärasest külmemat tüüpi ilm on kestnud oktoobri algusest.
Keskmiselt olid oktoober, november ja detsember Maal rekordsoojad, samas kui Põhja-Euroopas on olnud tavapärasest jahedam. Kontrast on olnud tõesti suur. Tõenäoliselt tuleb ka jaanuar keskmisest külmem, hindab Rantanen.
Juba ligi neli kuud kestnud külmaperiood tekitab küsimusi, miks on külm Soome kohal.
Üldiselt ei ole tugeval temperatuurihälbel üht selget põhjust, vaid see on paljude tegurite summa. Usun, et see on nii ka antud olukorras, sõnab Rantanen.
Rantanen ütles varem Rootsi Aftonbladetile, et üks külma põhjusi võib olla seotud 2022. aasta Tonga vulkaanipurskega.
Purse oli enam kui 15 000 kilomeetri kaugusel Soomest teisel pool maakera.
Pean ütlema, et ma ei ole vulkaanide osas ekspert. On aga üks uuring, mille kohaselt põhjustas see väga tugev merealune purse Põhja-Euroopa kohal jaheda temperatuuri anomaalia, märgib ta.
Purske tagajärjel sattus atmosfääri ülakihti tohutul hulgal veeauru, mistõttu mõju kestab mitu aastat, kommenteeris Rantanen väljaandele Iltalehti.
Uuringud on hinnanud, et Põhja-Euroopas võib jahutav efekt kesta 3–7 aastat. Äärmuslikul juhul võib olukord seetõttu jätkuda purske hetkest kuni 2029. aastani.
See tähendab, et jahutusefekt jätkub Põhja-Euroopas ka tulevastel talvedel, ütleb Rantanen.
Tonga purset ei pea Rantanen aga pikalt kestnud külma seletavaid tegureid arvestades mitte mingil juhul tõenäoliseks variandiks.
Ma ei tea, mis mehhanismiga külm Põhja-Euroopat mõjutab. Purse ei suuda külma täielikult seletada, sest jutt on vaid umbes ühe kraadi mõjust tervele talvele, räägib ta.
Rantanen rõhutab, et atmosfäär on olemuselt kaootiline ja kõikidele nähtustele pole selget seletust.
Tõenäoliselt on looduslikud hoovused ja atmosfääri kõikumised viinud selleni, et Põhja-Euroopas on viimased kuud olnud külmad, ütleb Rantanen.
Üks võimalik seletav tegur on praegu Vaikses ookeanis toimuv tugev El Niño fenomen.
Uuringud on näidanud, et see toob Põhja-Euroopas tavaliselt kaasa keskmisest külmema hilise talve. Nüüd on tunda, et mõju on tulnud tavapärasest varem, sõnab ta.
Kaldun arvama, et El Niño on ainus tegur, mis on kehtinud nii kaua kui 3,5 kuud kestnud külmaperiood, ütleb Rantanen.
Rantaneni sõnul põhjustab El Niño muutusi keskmiste laiuskraadide jugavooludes.
Jugavoolud on seejärel põhjustanud sooja ilma Põhja-Ameerikas ja vastavalt külmema ilma teisel pool Atlandi ookeani.
Lisaks paljudele muudele teguritele on tugevate külmade põhjus sageli polaarpöörise kõikumine.
Detsembris asus polaarpöörise kese Skandinaaviale üsna lähedal ja võib-olla seetõttu olid külmad õhumassid meie kohal, sõnab ta.
Vaatamata pikale veninud külmadele ilmadele on hea meeles pidada, et 2024. aasta võib maailmas olla soojem kui isegi mullune rekord.
See, mis Soomes ülejäänud aasta jooksul toimuma hakkab, on suur küsimärk.
Potentsiaali on väga soojade ilmade tekkeks, sest viimased kuud on kogu maailmas olnud kuumad, hindab Rantanen.