NordenBladet — Sarnaselt teise ilmasõja ajaga levivad ka nüüd järjest enam ideed Suur-Soomest, mis tähendab alade lahku löömist Venemaast. „Karjala saab vabaks,” märgib Suur-Soome nime kandev Telegrami kanal. See pole aga seltskond soomlasi, kes igatsevad Teise maailmasõja järel kaotatud alade järele. Sõnumit Karjala vabadusest levitavad hoopis Venemaal elavad aktivistid, kes propageerivad soome-ugri vähemusrahvaste eraldumist, vahendab Iltalehti.

Karjala tagasisaamisest unistamine on soomlaste seas tänapäeval üsna haruldane ja veelgi erandlikum on Karjala iseseisvuse püüd. Viimase aasta jooksul on aga Venemaal senisest aktiivsemalt propageeritud iseseisvuse ideed. Sotsiaalmeedia gruppides lehvitatakse Ida-Karjala ja Ingerimaa lippusid, sest aktivistid meenutavad minevikku ja ootavad tulevikku.

Venemaalt pärit Karjala eraldumise idee on kõige kergemini leitav sotsiaalmeedias, kus aktivistid on loonud kanalid enamikule sotsiaalmeedia platvormidele. Muuhulgas on Telegrami veebis tekkinud 2023. aasta jooksul kanalid Suur-Soome, Karjala Rahvusliikumise ja Karjala Rahvuspataljoni sõduritele. Liikumiste toodetud videoid ja muud materjali on olnud näha ka näiteks Tiktokis.

Gruppides arutatakse erinevaid iseseisva Karjala ja soome-ugri kultuuriga seotud teemasid. Lisaks on paiguti ka materjali erinevate sündmuste ja osaliselt ka Ukraina sõja kohta.

Mitmes sõnumis on tunda, et Venemaa üritab taas teadlikult purustada niigi alistatud soome-ugri kultuuripärandit ja identiteeti. Sellest vaatenurgast tuleneb ka kaastunne Ukraina vastu.

Ajalugu on üks aineid, millele sageli gruppides viidatakse. Muuhulgas on nn Karjala ülestõus oluline osa tegevuse ajaloolisest pärandist. Ida-Karjala ülestõus oli 1921–22 talvel ja kevadel toimunud konflikt, mis oli osa hõimusõdadest ja Venemaa kodusõjast. Sageli kasutatakse ka II maailmasõja pilte Karjalast.

Organisatsiooni Suur-Soome sõdurid võib pidada omamoodi katusorganisatsiooniks, mille all tegutsevad näiteks Karjala rahvuslik liikumine ja teised sarnased ühendused. Suur-Soome sõduritel on oma koduleht, kus tutvustatakse tegevusi ja ideid.

Vaatamata nimele ei näi Suur-Soome sõdurid sihivat tegelikku Suur-Soomet, eriti selles mõttes, nagu seda Soomes traditsiooniliselt mõistetakse. Liikumise eesmärk on eelkõige soome-ugri rahvaste rahvuslik äratamine ja vabanemine Vene võimu alt. Praktikas tähendaks see mitme väiksema riigi sündi, kes teeksid tihedat koostööd ka Soomega. Liikumine ei soovi eraldada Soome poolel asuvat Karjalat Soomest.

Suur-Soome sõduritel on teadaolevalt Soomes toetajaid, vähemalt rahvusliku meelsusega paremäärmuslaste juures. Liikumise liikmed on muuhulgas osalenud augustis toimunud Operatsioon Kotkapesa toetusseminaril. Seminari korraldajate sõnul olid Suur-Soome sõdurid üritusel esitlemas „oma nägemust ja tegevust Karjala vabastamiseks Vene Föderatsiooni võimu alt”. Ürituse teised esinejad olid muu hulgas Rahvuslaste liidust ja liikumisest Sinimust.

Soome ajakirja Seura uurimuse kohaselt on Karjala rahvuslikud aktivistid osalenud Active Clubi võitlusklubides, millel on omakorda seos paremäärmusliku tegevusega. Aktivistid on oma kanalites jaganud ka erinevate Soome tegijate materjale, kes kirjeldavad end rahvuslastena. Kaasatud on ka äärmuslik sisu. Videod ja pildid näitavad tegevust erinevates Venemaa Karjalas asuvates linnades ning vähesel määral ka Soomes ja Eestis.

Soome Karjala liit ei ole Karjalas rahvuslikult meelestatud tegijatega koostööd teinud, kuna organisatsioonide seisukohad erinevad oluliselt. 2022. aasta detsembris Karjala liidu poolt avaldatud teadaande põhjal on aga Venemaalt ühendust võetud vähemalt üksikute liikmetega. Ühing kahtlustas, et tegevus võib olla seotud infoalase mõjutamisega.

Käesoleva, 2023. aasta alguses jõudis Vene imperialismi vastane aktivism uuele tasemele. Karjala rahvuslased asutasid Karjala rahvuspataljoni, mis võitleb ametlikult Ukraina Rahvusvahelise Leegioni alluvuses.

Vabatahtlikelt oodatakse head füüsilist vormi, Põhja-Euroopa traditsioonilistele väärtustele pühendumist ning tahet vabastada Karjala ja teised piirkonna rahvad okupatsioonist. Samuti ei tohi olla probleeme alkoholi ega narkootikumidega.

Tavaliselt koosneb pataljon 600–800 mehest. Tõenäoliselt ei ole Karjala rahvuspataljon, tuntud ka kui Nord, traditsioonilises mõttes täisväärtuslik üksus – vähemalt mitte veel. Kas pataljon on reaalses lahingutegevuses osalenud või on veel komplekteerimisel ja väljaõppel, on ebaselge.

Nüüd, 2023. aasta detsembris teatati ka Ingeri pataljoni asutamisest. Pataljoniülem kutsus kõiki, kes toetavad rahvaste vabastamist „uusbolševismi” ikkest pataljoni, mis kannab nime „Kilp”.

Pataljoni Kilp sümboolika on praegu puna-kollane. Vapp on võetud Ingeri Kirjasalo vabariigist, mis tegutses aastatel 1919–20 koos Ingeri ülestõusuga. Karjala kannasel, Venemaa-poolses osas tegutsenud Kirjasalo vabariigil olid oma kaitse- ja relvajõud Põhja-Ingeri polgu ja hiljem pataljoni näol.

Endine Ukraina Aasovi brigaadi komandör Denõs Prokopenko on ilmselt kõige tuntum Karjala juurtega inimene Ukraina sõjas. Prokopenkol on Karjala juured, tema isa võitles Talvesõjas venelaste vastu. Ukraina sõja ajal on tema varrukal nähtud Ida-Karjala lippu.