NordenBladet — Riigikogus oli Isamaa fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti majanduse olukorra arutelu.

Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ütles, et rahvusliku julgeoleku kõrval on ülesanne number üks Eesti majandus. Ta kutsus välja töötama ja sõlmima koos ettevõtlusorganisatsioonidega erakondade ülese majanduskasvu leppe. „Ebakindlal ajal oleks täiendav kindlustunde tagatis kõigi poliitiliste jõudude koostöö baasväärtuste kokkuleppimisel, millest lähtuvalt riigi majandusarengut soodustatakse,“ ütles ta.

Reinsalu sõnul peaks majanduskasvulepe sisaldama muuhulgas riigi konkurentsivõime esimeseks prioriteediks muutmist. „Kõik riigi otsused, siseriiklikud või Euroopa Liidu tasandil, peavad kaitsma ja parandama konkurentsivõimet. On vajalik läbi viia kiire majandussektorite konkurentsivõime analüüs ning selle põhjal kujundada strateegiat konkurentsivõime tõstmiseks,“ selgitas ta.

Teiseks näiteks, peab Reinsalu sõnul olema koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel sisuline, kõikehõlmav ja tegelik. „Ettevõtluskeskkond peab olema stabiilne ja ette ennustatav. Selleks tuleb järgida kõiki õigusakte ja heast tavasid, mis 30 aasta jooksul on hästi töötanud. Lisaks peab ettevõtluse ja riigi koostöö minema uuele tasemele. On vaja ühist visiooni Eesti majanduse tugevustest ja võimalustest,“ lisas Isamaa esindaja.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei lähe Eesti majandusel täna kõige paremini. „Paratamatult on vaja just eriti nii väikeses riigis, avatud majandusega riigis Euroopa äärealal, mõelda pidevalt sellele, kuidas ettevõtlust arendada, kuidas motiveerida ettevõtteid, kuidas tagada, et ettevõtjad oleksid jätkusuutlikud ja sooviksid investeerida ja panustada Eesti majandusse,“ ütles ta.

Paltsi sõnul on puudu adekvaatsest hinnangust riigi muutunud majandusolukorrale, situatsioonile, ja sellele, kuidas me lähiperspektiivis võiksime sellest kõige kiiremalt ja valutumalt välja tulla ning majanduse kasvule pöörata. „Need strateegiad, mis on täna jõus ja koostatud, on valdavalt koostatud enne 2022. aasta algust ehk enne Ukraina sõja algust ja arvestamata neid mõjusid, mis paratamatult on tänases olukorras ettevõtjaid mõjutamas,“ selgitas peadirektor.

Palts ütles, et ettevõtete tulumaksusüsteem, mida on hinnanud nii ettevõtjad kui ka eksperdid parimaks, mida on kadestatud, üritatud kopeerida, halvustanud peamiselt meie konkurendid, kuid siiski, mis on aidanud meil elada suhteliselt hästi üle mitmed varasemad majanduskriisid – tuleks igal juhul säilitada. „Tegemist on olnud meie hinnangul meie tänapäevase majandus- ja maksupoliitika ühe edukaima sammuga, mis toetab meid jätkuvalt ja mille eest tuleb kõikide võimalustega seista nii Eestis kui ka Euroopas,“ lisas Palts.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens tõi oma ettekandes välja nii head kui halvad uudised. Heade uudiste poole pealt ütles ta, et Eesti tugevuseks on olnud ettevõtluskeskkond. „Ettevõttesse jäetud kasumi tulumaksuvabastus on võimaldanud ettevõtjatel koguda reserve investeeringuteks ning raskete aegade üleelamiseks. See regulatsioon on Eesti ettevõtluskeskkonna üks väheseid alles jäänud konkurentsieeliseid,“ tõi ta näiteks.

Pertensi sõnul on riigihaldus olnud digitaliseeritud ja läbipaistev, eelarve on olnud tasakaalus ja see kõik on tekitanud usaldusväärsust ning hoidnud intressimäärad madalal. Olukord on aga viimastel aastatel muutunud. Eesti majandus on kahanenud kuus järjestikust kvartalit. Alates käesoleva aasta esimesest kvartalist on Eestis kasvanud töötuse määr. „Selle ainsaks põhjuseks ei ole Ukraina sõjapõgenikud meie tööturul. Koondavad tööstusettevõtted, mis ajalooliselt on andnud 65 protsenti Eesti ekspordimahust, koondavad ka ehitajad, infotehnoloogia, side, veondus ja laondus. Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel on järsult langenud. Ei ole ette näha majandusolukorra paranemist ja maksutulude laekumised on hakanud vähenema,“ ütles ta.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees ütles, et Eesti vajab terviklikku majanduspoliitikat, muu hulgas pikka plaani, erakondade üleseid kokkuleppeid, stabiilsust ja etteaimatavust. „Riigieelarve tasakaalu viimine on vajalik, aga seda ei tohi teha hoogtöö korras maksude tõstmise kaudu. Kui kahjustame ettevõtluskeskkonda, väheneb Eesti konkurentsivõime, süveneb majanduslangus ja väheneb riigi maksubaas. Seega on riigil kõige mõistlikum keskenduda bürokraatia ning avaliku sektori kulude vähendamisele ja meetmetele majanduskasvu edendamiseks, kuna majanduskasv toob automaatselt kaasa riigi maksutulude suurenemise,“ ütles Pertens lõpetuseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Uibo Eesti 200, Andres Sutt Reformierakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.

Istungi järel on plaanis luua Mati Raidma algatusel elanikkonnakaitse toetusrühm ja Anti Poolametsa algatusel Eesti-Šveitsi parlamendirühm.