NordenBladet — Läti peaminister Krišjānis Kariņš teatas täna esmaspäeval, 14. augustil enne koalitsiooninõukogu istungit oma otsusest tagasi astuda ja kutsus oma erakonda Uus Ühtsus üles esitama „järgmist” peaministrikandidaati. Karinš ütles, et neljapäeval, 17. augustil teavitab ta presidenti ametlikult oma tagasiastumisest – kuigi ootamatu esmaspäevane teade tekitab paratamatult spekulatsioone, vahendab lsm.lv.

Ta kinnitas, et on palunud Uuel Ühtsusel valida peaministrikohale uus kandidaat ning järgmise valitsuse juhti temast ei saa, andes märku kavatsusest rambivalgusest lahkuda.
Veel reedel oli Kariņš teatanud, et kavatseb moodustada uue valitsuse ja jääda selle etteotsa, kuid nädalavahetus andis talle selgelt aega järelemõtlemiseks ja oma lähenemist kardinaalselt muuta.

Kariņš ütles meediale antud briifingul, et riigi areng vajab tugevat ja dünaamilist valitsust, mis suudab teha ka raskeid otsuseid. „Kuid praegu, pärast pikki läbirääkimisi, oli mulle selge, et [praegused koalitsioonipartnerid] Rahvuslik Liit ja Ühinenud Nimekiri teevad kõik, et dünaamikat pidurdada,” ütles Kariņš.

„Kui seda dünaamilisust selles valitsuses ei leidu, on vaja uut, teist valitsust,” ütles Kariņš.
Kariņš avaldas kindlustunnet, et järgmine peaministrikandidaat suudab moodustada uue valitsuse, mis suudab tagada riigi arengu.

Ta lubas omakorda toetada järgmist peaministrikandidaati ning teha kõik endast oleneva tugeva valitsuse ja koalitsiooni moodustamiseks.

Küsimusele, miks ta pole enam valmis valitsust juhtima, vastas Karins, et peaministriks saamise esimesest päevast peale oli tema eesmärk tagada stabiilsus ja areng valitsuse poolel ning iga riik on hädas, kui ametnik hakkab oma positsioonist ja toolist kinni hoidma: „Ma pole kunagi võtnud seda vastutust mõttega, et võim on minu eesmärk”.

„Ja see on minu võimalus aidata tagada sujuv võimuvahetus,” ütles Kariņš. Ta tänas kõiki valitsuse ministreid senise töö eest ja valijaid usalduse eest ning ütles, et senised ministrid jätkavad tööd kuni järgmise valitsuse kinnitamiseni parlamendis.

Kariņši ametiaeg peaministri kohal on Läti ajaloo pikim. Ta asus peaministri ametikohale 23. jaanuaril 2019 – 1664 päeva tagasi.

Riia võimukoridorides on viimaste kuude jooksul räägitud, et Kariņš soovib naasta Brüsselisse, kus ta oli Euroopa Parlamendi liige, kuigi ta pole seda soovi avalikult kinnitanud. Teine kuulujutt räägib, et ta võiks jätkata välisministrina, portfelliga, mida ta praegu peaministrikohustuste kõrvalt täidab.

Nüüd pööratakse tähelepanu sellele, kes on tema tõenäoline asendaja ja kas valituks osutunud inimene suudab – või isegi tahab – järgida Kariņši väljendatud soovi loobuda praegustest koalitsioonipartneritest Rahvuslikust Liidust ja Ühinenud Nimekirjast opositsiooniliste Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) ning Progressiivsete kasuks.

Tõenäoline kandidaat on rahandusminister Arvils Ašeradens, kuigi Uue Ühtsuse praegustest ministritest võivad jätkata ka Evika Siliņa (sotsiaal) ja Inese Lībiņa-Egnere. Kui aga Kariņš täidab oma lubaduse neljapäeval tagasi astuda, on president Rinkēvičsi – tema endise lähedase parteikaaslase – ülesandeks nimetada keegi, kes tema arvates võiks moodustada elujõulise valitsuse, ja see ei pea tingimata kuuluma Uuele Ühtsusele, kuigi see on parlamendi suurim partei.

Avafoto: Krišjānis Kariņš (NordenBladet)