NordenBladet – Aspartaami kasutatakse, kuna see on ligi 200 korda magusam kui suhkur ning annab 0 kalorit. Aspartaam (ehk E951) on ametlikult lubatud toidulisand, mida on seostatud nii vähenenud viljakusega kui ka neuroloogiliste probleemide ja käitumishäiretega. Väidetavalt võib põhjustada unetust ja masendust, pearinglemist, peavalu ja kaaluprobleeme. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat, ahvidega läbi viidud katse tulemuseks olid krambid. Üks Rootsi uuring ja mitmeid teised uuringud on tõestanud, et aspartaami pidev tarbimine soodustab ajuvähki ja mälukaotust.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) järeldas oma ülevaadetes, et magusainet aspartaami sisaldavate jookide ja teiste toodete tarbimine on ohutu. Samas on teaduskirjanduse põhjal võimalik, et aine tekitab vähki, ent täiendavate uuringute mõjul võib seisukoht muutuda.

“Aeg-ajalt limonaadi joovad inimesed ei peaks vähi suhtes muret tundma. […] Saame anda ainult ühe väga selge soovituse, (aspartaamiga magustatud jookide) tarbimist tuleks vähendada,” sõnas Francesco Branca, WHO toitumise ja toiduohutuse osakonna juht ülevaateid tutvustaval pressikonverentsil. Eeskätt puudutab see lapsi ja magustatud jooke rohkem joovaid täiskasvanuid.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusliku normi alusel ei tohiks inimesed tarbida päevas kehakaalu kilogrammi kohta rohkem kui 40 milligrammi jagu aspartaami. Samast normist lähtub teiste seas ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Värskete ülevaadete valguses otsustas jätta WHO normi muutmata.

See tähendab, et näiteks 70 kilogrammi kaaluv täiskasvanu ei tohiks juua päevas üle viie liitri aspartaami sisaldavat Coca Colat, 30 kilogrammi kaaluv laps peaks piirduma aga kahe liitriga. WHO lisaainete ekspertkomisjoni (JECFA) hinnangul on inimeste tegelik tarbimine kordades väiksem. Täiskasvanud tarbivad komisjoni hinnangul päevas kehakaalu kilogrammi kohta kõige rohkem 12 milligrammi ja lapsed 20 milligrammi aspartaami.

Maailma Terviseorganisatsiooni alla kuuluv rahvusvaheline vähiuuringute keskus (IARC) otsustas liigitada aspartaami ainerühma 2B. Samasse kategooriasse kuuluvad ka näiteks marineeritud köögiviljad, talgipulber, kookosõlil põhinevad seebid ja raadiokiirgus.

Varem oli keskus aspartaami liigitamisest tipptasemel teadusuuringute nappuse tõttu hoidunud. Nüüd antud hinnang tähendab, et praeguseks kogunenud teaduslike tõendite põhjal on võimalik, et ühend tekitab vähki, täpsemalt teatud maksavähki.

Samas on tõendid liiga nõrgad järeldamaks, et tegu on ilmselt vähkitekitava ainega. Sellesse 2A kategooriasse kuuluvad näiteks punane liha ja kuumad joogid. Teisalt on teaduslikud tõendid ka liiga nõrgad väitmaks, et aspartaam vähki ei tekita.

Aspartaami sisaldavad tooted:

Nätsud
Orbit
Dirol
Eclipse
Hubba-Bubba rullinäts
Dermoshopi näts

Pastillid
Smint

Karastusjoogid
Dr Pepper
Coca-Cola Light
Coca-Cola Zero
Jaffa
Säästu Kali
Mulinaad
Aura ACE joogid (va. kiiviga variant ja progandiga variant). Uurisin silti ja ei märganud aspartaami koostiseloetelus. DV.
Aura Fresh joogid
Pepsi Max
Classic Cola
Lotte limonaad
Agua Fit Vanilla Ninja jook
Compal Light joogid
3 kopikat kali
Maamehe kali
Trip kõrrejoogid

Muud tooted
Dermoshopi Suu ja kurgu toidulisand
Heliis siirup
Sana + kihisevad vitamiinitabletid
farmi kannujogurt va banaani
Teraflu palavikutee
Fervex palavikutee
Calcigran apelsinimaitselised tabletid
Nycomed 200 mg c-vitamiini tabletid
Actimel Fat Free tooteseeria

Avafoto: Aspartaam on oma olemuselt suhkruasendaja. Seda leidub dieetjookides, mitte ainult Coca – Colas (pildil), peaaegu kõigis närimiskummides, suuvärskenduspastillides, kihisevates vitaminiseeritud joogitablettides jne. Võimalik, et seda leidub ka magustatud konsetraadist valmistatud kergetes alkohoolsetes jookides. Samuti on aspartaami diabeetikutele mõeldud toodetes. Aspartaami tunneb ära kas tähisest E951, vahtevahel on isegi juurde lisatud hoiatus – sisaldab fenüülanaliini, mis ongi aspataami mürgina toimiv komponent. Võimalik, et kõigil toodetel polegi aspartaamisisaldust isegi sildile märgitud. (Unsplash)