NordenBladet — 1. juulil korraldab merevägi koostöös Eesti Meremuuseumiga Lennusadama välialal kell 10-18 mereväe päeva, et tähistada mereväe taasloomise 30. aastapäeva.

„Mereväe päeva eesmärgiks on tuua merevägi Eesti inimestele lähemale ja näidata, kes igapäevaselt kaitsevad Eesti meresid ja rannikut,“ ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska. „Ühtlasi on tänavune mereväe päev eriline taasloomise juubeliaasta tähistamise puhul, aga ka sellepärast, et näha saab meie kõige uuemaid üksuseid ja laevu.“

Mereväe päeval on kohal mereväe miinijahtija EML Ugandi, sel aastal mereväega ühinenud patrull-laev EML Raju ja väekaitsekaater EML Risto. Kõik laevad peale väekaitsekaatri on avatud külalistele pardale minekuks.

Üritusel on kohapeal ka oma varustust ja tegevusi tutvustavad mereväe miinituukrid, rannikukaitsjad ja mereväekool. Näha saab ka mobiilset mereseire radarit ning mereväe lahinguteeninduse divisjoni tehnikat.

Lisaks mereväelastele on üritusel kohal Eestis operatsioonil viibivad Ameerika Ühendriikide merejalaväelased, merenoorkotkad, meredivisjon ja Kaitseressursside amet.
Ürituse külastajad saavad osaleda viskeliini heitmise võistlusel, sõlmede sidumise harjutusel, meisterdamise töötoas ja eraldi piletitasu eest ka meretakso väljasõitudel.
Mereväe päeva üritusel osalemine on tasuta ja mõeldud kogu perele.

Eesti riiklike merendusametkondade taastamine algas 1990. aastal, kui teede- ja sideministeeriumi alluvuses moodustati Eesti Veeteede Amet. Samal aastal hakati siseministeeriumi haldusalas moodustama majanduspiiri valvamisega tegelevaid allüksusi.
1991. aastal moodustati Eesti Riigi Piirikaitseamet, mis 1992. aastal sai merepiiri valvamiseks esimesed kaatrid. Piirivalveametiks ümbernimetatud asutuses moodustati mereosakond ja merepiiri valvamisega tegelev struktuuriüksus – piirivalvelaevade üksikdivisjon.

Kaitseministeeriumi koosseisus oleva mereväe taasloomise esimeseks tähiseks võib pidada 01. juulit 1993, kui Kaitsejõudude peastaabis moodustati mereosakond, mis hakkas taastama Eesti mereväge.