NordenBladet — Hotel & Spa Resort Järvisydän teatas möödunud nädalal, et juuni alguses leiti spaa kraaniveest legionella baktereid. Teate kohaselt on praegu käimas tõrjemeetmed. Järvisydän teate kohaselt algas esmaspäeval, 12. juunil spaa kraanivee hoolduskloorimine. Spaa on klientidele avatud tavapäraselt, sest baktereid leiti dušiveest, mitte ujulast, vahendab MTV.
Legionella on bakter, mida leidub väikestes kogustes magedas looduslikus vees ja pinnases. Legionella bakterid võivad paljuneda veesüsteemides ja liikuda koos aerosoolidega hingamisõhku. Hoones tekivad aerosoolid eelkõige duši all käies ja mullivannis. Legionella bakterid võivad hingamisteede kaudu organismi sattudes põhjustada tõsist leegionäride haigust.
Aurustumine võib toimuda näiteks duši all. Juues bakter haigusi ei põhjusta ja legionelloos ühelt inimeselt teisele ei kandu. Lisaks kuivale köhale, palavikule, peavalule, lihasvaludele ja õhupuudusele võivad sümptomiteks olla ka valu rinnus ja kõhus. Kõhulahtisus esineb enam kui veerandil patsientidest ja meeltesegasus tekib pooltel.
Haiguspilt võib varieeruda asümptomaatilisest infektsioonist kuni raske kopsupõletikuni, mida nimetatakse ka leegionäride haiguseks.
Järvisidän spaast leitud bakterid pole spaa sulgemist põhjustanud, sest Savonlinna keskkonnatervise inspektori Mika Merineni sõnul basseinidest võetud proovidest baktereid ei leitud. Spaas puudub nakkusoht, ütles ta.
Kuigi legionella ei levi inimeselt inimesele ega ka joogivee kaudu, seisab Järvisydän spaa teates, et ettevaatusabinõuna saavad kliendid spaast ka pudelivett. Merinen rõhutab, et tervishoiuasutused pole seda nõudnud.
Küll on spaa klientide heaolu mõttes sellise varumeetme võtnud, ütles Merinen.
Terviseinspektor Merinen ütleb, et üks legionellabakteri leidude põhjusi on ilmselt vajadus kulusid kokku hoida. Legionellat leiti kevadel Joensuu hotelli Scandic joogiveest, samuti Pieksämäki ujulast.
Põhja-Karjala hoolekandepiirkond Siun Sote andis aprillis teada legionella leiust Joensuu Scandicus.
Riigi tasandil ei tea ma lähiminevikust rohkem juhtumeid, kuid Ida-Savo keskkonnatervise osakond osales legionellaprojektis, mis oli suunatud basseinidele ja spaadele. Meie kontrollipiirkonnas leiti legionellat vaid Järvisydän spaas, ütleb Mika Merinen.
Eelmisel aastal alanud energiakriis pani paljud omavalitsused ja operaatorid mõtlema, kuidas energiakulusid kokku hoida. Eriti hädas olid suurenenud energiakuludega ujulad ja hotellid.
Alates jaanuarist on legionella testimine Soomes kohustuslik. Merineni hinnangul võib legionella leidude suurenemise üheks põhjuseks olla suurenenud testimine ja kulude kokkuhoid.
Energiasäästu osas läheme ühest äärmusest teise. Kulude kokkuhoid kaob, kui peate läbi viima drastilisi puhastusmeetmeid, märgib Merinen.
Merineni sõnul on spaaoperaatoritele nüüdseks antud juhis, et sooja tarbevee temperatuuri tuleb edaspidi hoida kõrgemal. Seda hakatakse tõhusamalt jälgima ja edaspidi hinnatakse ka veesüsteemi.
Merineni sõnul lasub vastutus avalikes asutustes alati operaatoritel, et näiteks spaas käimine oleks turvaline.
Legionella bakter kleepub leiges vees biokile külge. Sellest võib olla väga raske vabaneda. Jah, operaatorid peaksid olema teadlikud sellest, milliste ohtudega nad vee temperatuuri langetades kokku puutuvad, märgib Merinen.
Vee temperatuuril on oluline mõju legionellabakterite kasvule ja ellujäämisele. 50-kraadine vesi tapab 90 protsenti legionellast mõne tunniga, 55-kraadine vesi mõnekümne minutiga ja 60-kraadine vesi mõne minutiga.
Legionella võib madala sooja vee temperatuuriga kauem ellu jääda, kuigi ka alla 20-kraadine vesi ei võimalda tavaliselt legionella kontsentratsioonil kasvada.
Hea oleks inimesi üldiselt teavitada, et isegi kodus rakendatavad energiasäästumeetmed võivad viia legionellabakterite tekkeni. Kui eramu on ehitatud enne 2007. aastat, on sooja tarbevee madalaim temperatuur 50 kraadi, uuemates 55 kraadi.
Järvisydän sapaa juhataja asetäitja Jukka-Pekka Pajunen ütles MTV uudistele, et puhastustööd spaas jätkuvad nüüd neljandat päeva. Täna võetakse uued proovid ja saadetakse analüüsiks, ütles Pajunen.
Pajuneni sõnul pole bakteriavastus seotud kulude kokkuhoiuga, sest Järvisydän spaas pole vee temperatuuri langetatud.
Praegu uurime, mis selle põhjustas, ütles Pajunen.
Pajunen peab bakterileiu põhjuseks seda, et 12. jaanuaril muutus seadus, mille kohaselt tuleb legionellat regulaarselt testida. Nüüd leitakse seda siit ja sealt, lisab ta.
Pajuneni sõnul on klientidel olnud küsimusi, kuid majutuse äraütlemisi on olnud väga vähe. Vesi on isegi hetkel joodav, sest bakter ei ole seda juues nakkav.
Pajuneni sõnul soovib spaa veenduda, et bakterid saaks hävitatud, mistõttu on tulemas muudatused vee soojendamise seadmetes. Muudame sooja vett tootvad soojuspumbad efektiivsemaks, märkis ta.
Pajuneni sõnul maksab puhastus kümneid tuhandeid. Spaas on ujumine ohutu, kuid kui on astma või mõni muu kopsuprobleem, võivad aurustunud dušiveest bakterid organismi sattuda. Muidu on täiesti turvaline, järvevesi on puhas ja spaas saab vannis käia, aga kui põetakse astmat või kopsuhaigust, tuleks duši all käia majutusasutustes, kus on oma veesüsteem.
Avafoto: Unsplash