NordenBladet – Pool aastat pärast sõja algust on ukrainlannast kolme lapse ema Žanna jaoks Norra argipäev paika loksunud. “Nüüd lõpuks tunneme, et elame tavalist elu. Mitte pagulaselu.”

“Minu nimi on Žanna, ma olen pärit Ukrainast. Ma elan praegu Norras. Töötasin juhina ja õpin praegu norra keelt,” esitleb Kiievist pärit Zhanna Lazoryshyn end Hokksundi täiskasvanute koolitusel teiste Ukraina põgenike ees. Pärast nädalast norra keele kursust on 37-aastane naine õppinud nii palju sõnu, et keegi ei julge end pärast teda tutvustada.

Kodus Kiievis oli kolme lapse ema ambitsioonikas juht ühes suures turismifirmas ja vabal ajal fitnessi-instruktor, kelle igapäevaelu oli kirglik kella 7–23ni. “Meil ​​oli hea elu, tulevikuplaanid ja säästud.”

Kolmapäeval möödub pool aastat Venemaa kallaletungist naaberriiki Ukrainasse. Perekond Lazoryshyn ning veidi üle 24 400 ukrainlase on kantud statistikasse, kes on sellest ajast peale Norras asüüli taotlenud. Enamikule neist on antud kollektiivne kaitse, näitavad Norra immigratsioonidirektoraadi (UDI) andmed.

UDI plaanib enne aasta lõppu saabuda kokku 37 000 Ukraina põgenikku.

Tal jäi Ukrainas kodust lahkumiseks vaid 15 minutit, on Žanna varem VG-le öelnud. Päev pärast sissetungi pani ta kolm last auto tagaistmele ja sõitis riigist välja. Krakowis ootas tema abikaasa Denys ja koos sõitis viieliikmeline pere edasi Norra.

“Arvasin, et see on külm “viikingimaa”, igal pool jääd ja lund täis,” ütleb Žanna täna naerdes.

Norra väljaanne VG on viieliikmelist perekonda jälginud alates nende Norrasse saabumisest. Kaks ja pool kuud jagasid nad väikest tuba Hvalsmoenis, lagunenud ja kasutuseta sõjaväelaagris Hønefossis, mida muudeti põgenike vastuvõtuks.

Sel suvel määrati perele lõpuks uus koduvald: vaikne väike Hokksund Øvre Eikeris, Drammenist lühikese autosõidu kaugusel. Vald võtab tänavu vastu kuni 200 ukrainlast.

“Me ei teadnud saabudes midagi,” ütleb Žanna.

Nüüd on Zhanna ja Denys alustanud norra keele kursusega, nende tütar Nastia (12) käib koolis ning pojad Fedir (3) ja Tykhon (1) on saanud lasteaiakohad.

“See vald on väga hea. Nad olid kõik ette valmistanud ja kutsuvad meid laevareisidele, tasuta kontsertidele ja muuseumidesse,” ütleb Žanna.