NordenBladet — Vastvalminud teaduse tippkeskuste meetme tulemuslikkuse ja mõju uuring  toob välja positiivse trendi Eesti teaduses. Tippkeskuste rahastamise toetusprogramm on uuringu tulemuste kohaselt andnud Eesti tippteadusele tõuke, taganud selle arengu stabiilsuse ja soodustanud siinsete teadlaste koostööd.

Tippkeskuste rahastamise hindamise uuringu eesmärk oli vastata küsimustele, mil määral on saavutatud meetme eesmärgid perioodidel 2008–2015 ja 2014–2020 ning milline on olnud selle tulemuslikkus ja mõju Eesti teadusele tervikuna. Lisaks hinnati uuringus tippkeskuste mõju kogu Eesti teaduse arendamisele laiemalt, samuti mõju Eesti ja Euroopa Liidu  sotsiaalmajanduslikule arengule ning ühiskondlike probleemide teaduspõhisele lahendamisele. Hindamise tulemusena anti ka soovitused uue perioodi tippkeskuste meetme paremaks kavandamiseks. Arvestades tippkeskuste uuringu põhieesmärki, keskenduti kuuele mõõdikule: tulemuslikkus, mõjusus, tõhusus, kasumlikkus, asjakohasus ja jätkusuutlikkus.

Maiju Gyran, Soome Aakadeemia teadusalane vanemnõunik, ütles uuringu kohta: „On olnud privileeg jälgida hindamisprotsessi ning jagada teadmisi Eesti ja Soome tippkeskuste programmide sarnasustest ja erinevustest. Lõpparuande peamised soovitused tunduvad jõukohased ning programm astub kindlasti suure sammu edasi.“

Uuring leiab, et meede peab kindlasti jätkuma, et tagada Eesti tippteadusele soodsad arenguvõimalused ja jätkusuutlikkus. Hindajate arvates tuleb meetmega  toetada võimalikult kõrgetasemelist teadustööd, sh nii rakendus- kui ka alusteadustes, samuti erinevate valdkondade ja erialade ülest teadustööd.

Oluliste arendustena järgmise meetme kontekstis toodi esile mitmeid aspekte, mis peaks meetme sisulist poolt teadlastele sobilikumaks muutma. Näiteks meede ei peaks sisaldama nõuet teha era- ja avaliku sektoriga koostööd. Koostöö peaks olema toetuse saajatele vabatahtlik ja vastama tippteaduse vajadustele. Samuti soovitati kasutada tippkeskuste hindamises kas ainult väliseksperte või vähendada Eesti ekspertide osakaalu – see tagab tippkeskuste valimise protsessi läbipaistvuse ja põhjendatuse. Oluliseks peeti ka selget kommunikatsiooni, mis omakorda suurendab meetme usaldusväärsust ja legitiimsust, kuid teisalt oldi kriitilised kohustusliku teaduse populariseerimise nõude osas. Kaaluda tuleks teaduse populariseerimise nõude vabatahtlikuks muutmist või luua populariseerimiseks meetme kõrvale lisarahastus või toetada seda täielikult mõne muu meetme kaudu.

Samuti leiti ühe prioriteedina järgmise meetme selgem eesmärgistamine. Meetme eesmärkide täitmise jälgimiseks ja võimalikuks tulevaseks hindamiseks tasub läbi mõelda, millist infot peavad toetust saanud tippkeskused tegelikult aruannetes esitama. Uuringus osalejad soovisid uues tippkeskuste meetmes riigihangetega seotud küsimuste paindlikumat käsitlust ning paljud leidsid, et uus süsteem võiks lubada ka erialade üleseid tippkeskusi.

Tippteaduse jätkusuutlikkuse kasvatamiseks peaks toetama Eesti teadlaskonna välis- ja erarahastuse võimaluste leidmist ja arendada taotlemise pädevust. Seejuures on eriti tähtis soosida oskust kaasata rahastust väljastpoolt Euroopat. Jätkusuutlikkuse tagamisele peaksid senisest rohkem mõtlema ka rahastajad, ülikoolid ja teadusasutused ning uurimisrühmad.

Seniste tippkeskuste meetmete loomisel Eestis on eeskuju võetud Soomest. Tippkeskusi hinnati 2008.–2015. a voorus ühise pingerea alusel, ent 2014.–2020. a voorus valdkondlikult: rahastuse sai iga valdkonna parim lävendi ületanud taotlus ja ülejäänud lävendi ületanud taotlusi rahuldati nende koha alusel üldises pingereas. Perioodil 2014–2020 pöörati suuremat tähelepanu tippkeskuse nähtavuse suurendamisele populariseerimistegevustega ja teadustulemuste avaldamisega. Sellele plaaniti rahastust vähemalt 2% tippkeskuse eelarvest. Lisaks pandi rohkem rõhku tippkeskuse ühiskondlikule mõjule.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava RITA programmi raames. Uuringu viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut.

RITA tegevus 4 uuringu „Teaduse tippkeskuste meetme hindamise“  tulemuste tutvustus toimub 16. augustil kell 14.00-16.00 Tartu Ülikooli kohvikus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine SIIN.

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda SIIN.

Lisainfo:

Merili Tamson
RITA 4 koordinaator
730 0377
merili.tamson@etag.ee