NordenBladet – Eesti kirjastuste liidu liikmete 2021. aasta enimmüüdud raamat oli Liis Seina “Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”, mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv ning mida müüdi 12 175 eksemplari.

Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina “Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий”, mis müüs 8654 eksemplari, mille andis välja samuti Päike ja Pilv.

Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat “Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad”, mille andis välja Päike ja Pilv ning mida müüdi 7028 eksemplari.

Neljandaks reastus Olav Osolini “Kus lendab part”, mille andis välja Varrak ja mis müüs 4735 eksemplari, ja viies oli Vilma Parbo “AB mudilastele”, mille andis välja Koolibri ja mida müüdi 4638 eksemplari.

Enimmüüdud e-raamat oli Lucy Foley “Kutsutud külalised”, mille andis välja Eesti Raamat ja mida müüdi 1565 litsentsi.

Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et viimaste aastate andmeid võrreldes saab öelda, et huvi raamatute vastu on oluliselt langenud. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus.

Kui 2019. aastal müüdi tipp-100 olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see number 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. “2019. aastaga võrreldes on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud umbes 15 protsenti.”

Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust, mis on Urmeti hinnangul üsna tavapärane. “Aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane.”

Kui võrrelda koguseliselt, palju on eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud, siis 2021. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58 protsenti, 2020. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57 protsenti ehk siin suurt muutust ei ole.

Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mille on välja andnud toidupoe Maxima tellimusel kirjastus Päike ja Pilv.

Ilukirjandusteoseid edetabelis palju ei ole – täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14 –, kuid võrreldes 2020. aastaga on neid koguseliselt ostetud rohkem – 2021. aastal osteti umbes 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 000.

“Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas meie menuautorite või menuteoste ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini “Lehman Brothers”, aga ka David Vseviovi “Onu Moritza sõnaraamat”.”

Mitte-ilukirjanduslikke teoseid täiskasvanutele on saja enimmüüdud raamatute tabelis 44 nimetust – kokku 86 824 eksemplari –, millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitte-ilukirjanduslikest teostest 71 protsenti.

“See annab taaskord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo- kui ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas n-ö pildil.”

Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taaskord kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi number on suur, on varasematel aastatel see number olnud üle 100 000, märkis Urmet.

“Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud “Harry Potteri” lugude illustreeritud väljaanded, aga ka “Alice imedemaal” uusversioon on hästi vastu võetud.”

Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri ehk 28 nimetust, Varrak ehk 26 nimetust, Pilgrim ehk 15 nimetust ja Helios ehk 7 nimetust.

E-raamatute puhul tõi liit välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. “Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia ja piirangute mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43.”

E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.

Eesti kirjastuste liit on loodud 1991. aastal ja praegu kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüüginumbrid. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.

Avafoto: Liis Seina „Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”. Autor/allikas: Liis Sein
Allikas: Eesti Kirjastuste Liit (estbook.com)