NordenBladet — Koroonahaiguse tagajärjel suri Soomes eelmisel, 2020. aastal 550 inimest. Seda on veidi vähem kui oli enesetappusid, mida registreeriti ligi 700. Kokku suri Soomes 2020. aastal ligi 55 500 inimest, seda on 1500 võrra enam kui eelneval aastal. Peamised surma põhjused olid südame- veresoonkonna haigused, kasvajad ja dementsus ning Alzheimeri tõbi, vahendab Yle.
Veresoonkonna haiguste ja kasvajate tõttu surmade arv veidi langes võrreldes varasema aastaga. Kasvajate põhjustatud surmade arv on langenud viimased kümmekond aastat ja seda lausa 30 protsenti.
Kasvajatest on kõige levinumad kopsuvähk ja kõhunäärme vähk, meestel veel eesnäärme vähk ja naistel rinnavähk.
Alkoholisurmade arv püsis samal tasemel. Surnute keskmine vanus oli veidi üle 60 eluaasta.
Grippi suri eelmisel aastal vaid 58 inimest, aasta varem oli vastav number 185. Hingamisteede haigustesse tervikuna suri 14 protsenti vähem inimesi kui aasta varem. Kokku oli see üle 200 surma vähem kui eelneval aastal.
Enesetappude arv oli ligi 700 ja see langes veidi võrreldes eelneva aastaga. See oli positiivne üllatus.
Praegu pole aga veel teada, milline on koroona pikaajaline mõju.
Kuivõrd ühiskond vananeb, siis muutub järjest olulisemaks elukvaliteet, mitte niivõrd surma põhjused. Surm saabub nii või teisiti, olulisem on see, millist elu elatakse enne seda.
Noorte puhul on peamised surma põhjused õnnetused ja enesetapud. Enesetappude arv on Soomes langenud alates 1990ndatest aastatest.
Noorte puhul on olulisel kohal ka narkosurmad. Neid registreeriti eelmisel aastal 50, aasta varem 40.
Laste surmad on Soomes järjest haruldasemad. 2020. aastal registreeriti 1-14-aastaste hulgas 58 surma, üle kümne võrra vähem kui aasta varem.
Kaotatud aastate koha pealt on enesetapud palju hullemad kui koroonasurma. Koroonasse surrakse keskmiselt 84-aastaselt, enesetappude puhul on keskmine vanus 45 eluaastat. Sellest tulenevalt on enesetapud palju suurem probleem kui koroonasurmad.