NordenBladet — Täna kohtusid video teel haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Euroopa Komisjoni innovatsiooni-, teadus-, kultuuri, haridus- ja noortevaldkonna volinik Mariya Gabriel, kes oma esimesel kohtumisel keskendusid Erasmus+ programmi ja Euroopa teadusruumi tulevikule.
“Kuigi uus Erasmus+ programmiperiood loob väga häid uusi võimalusi õppuritele ja haridusasutustele, on meie jaoks murekohaks koostööprojektide tööjõukulude ebaõiglane kompenseerime. Selle aluseks on enam kui kümme aastat vanad andmed, mis ei peegelda enam reaalsust, on demotiveerivad ja nõuavad meie kõrgkoolidelt üha enam lisapanust,” sõnas minister Liina Kersna volinikule. “Selline lähenemine ei täida programmi eesmärke ning Eesti ootab Euroopa Komisjonilt selgeid samme uuendusteks.”
Ministri sõnul kinnitas volinik Mariya Gabriel, et mõistab muret ning lubas sel teemal veel eraldi Euroopa Komisjoni liikmetega nõu pidada. Samal ajal rakendab komisjon samm-sammult uut paindlikumat lähenemist, mille järgi saavad taotlejad ise projekti eelarvet erinevate kuluridade vahel jagada. Sel aastal rakendatakse uut kindlal toetussummal põhinevat lähenemist väiksemahulistes projektides ning noorte- ja spordivaldkonnas.
Lisaks uuele Erasmus+ programmile arutati ka digiõppe ja õpetajatega seonduvat. Volinik Gabriel juhtis tähelepanu uuele õpetajate akadeemia algatusele ning kutsus üles õpetajakoolitusega tegelevaid kõrgkoole selles osalema. Samuti peatuti pikemalt teadusteemadel ning arutati teaduse rahastamise küsimusi ja Euroopa teadusruumi kujundamise küsimusi, sh erinevate rahastusinstrumentide koostoimet ja teadlaste laialdast osalemist raamprogrammides ja Euroopa teadusruumis.
Erasmus+ uue programmiperioodi taust
Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning üld-, kõrg-, kutse- või täiskasvanuhariduses õppijatel võimalik juba tuttavatele võimalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.
Enam tähelepanu pööratakse mitmekesisemale õppijate rühmale (sh vähemate võimalustega õppurid ja kooliõpilased) ning lihtsustatakse väikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse õppekavade innovatsiooni, õppimis- ja õpetamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ülikoolide võrgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja õpetajaakadeemiate algatusi. Uuel perioodil pannakse suuremat rõhku ka virtuaalsetele õpivõimalustele.