NordenBladet — Kui hääl on aasta algusest saadik kähe ja aeg-ajalt piinab kuiv köha, on põhjust mõelda COVID-19 läbipõdemisele juba enne pandeemia väljakuulutamist. Mitmed nakkushaiguste eksperdid on veendunud, et koroonaviirus levis Euroopas ja USA-s juba märksa varem, kui selle ohtlikkuse valguses hakati rääkima hügieeni- ja distantsireeglite olulisusest ning kehtestama liikumispiiranguid.
Johns Hopkinsi ülikooli vanemteaduri dr Amesh Adalja sõnul on raske eristada, kas möödunud talvel põetud haiguse näol oli tegemist külmetushaiguse või COVID-19-ga. Ekspertide sõnul viitavad aga teatud märgid sellele, et inimesel oli kokkupuude just koroonaviirusega, vahendab veebiportaal MSN.
Raske külmetushaiguse põdemine 2020. a alguses
Pandeemia alguses oli paljudel inimestel teadmine, et koroonaviirus hakkas USA-s ja Euroopas levima veebruaris-märtsis. Texase Ülikooli värske uuring viitab sellele, et nakkus hakkas levima juba detsembris. Kuna esmalt levis viirus linnades, siis aasta alguses põetud külmetushaiguse taga võivad linnakodanikud kahtlustada koroonaviirust; maal elavatel inimestel oli kehva enesetunde puhul tegemist pigem tavalise külmetushaigusega.
Külmetushaigus ei põhjusta tavaliselt õhupuudust, tugevat peavalu ega seedetrakti sümptomeid – need on pigem COVID-19 haigustunnused. Koroonaviirushaiguse sümptomite hulka kuuluvad palavik või külmavärinad, köha, hingeldus või hingamisraskused, väsimus, lihas- või kehavalu, peavalu, uus maitse- või lõhnakaotus, kähe kurk, kinnine või tilkuv nina, iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus.
Lõhnataju või maitsetundlikkuse häired või kadu
Nimetatud häired võivad olla omased ka teistele hingamisteede viirusinfektsioonidele. COVID-19 omapärana on aga täheldatud pikaaegsemaid häireid, mis võivad kesta mitmeid kuid pärast haigusest taastumist.
Seletamatu juuste väljaangemine
Selle nähtuse kinnitamiseks puudub ametlik teadustöö, kuid juuste väljalangemisest on teatanud mitmed inimesed, kes on pikalt COVID-19 põdenud. Dr Adalja selgitab, et see sümptom on pigem tingitud olukorraga kaasnevast suurest stressist, kuna see on üks oluline juuste väljalangemist põhjustav faktor.
Aeg-ajalt tekkiv hingamistakistus või õhupuudus
Teadlased on kinnitanud COVID-19 haigustüsistusena hingamispuudulikkuse, mis on enamasti seotud pikaaegse kopsupõletiku põdemisega. Seega, inimesed, kes kogevad siiani hingamisraskusi, põdesid suure tõenäosusega just COVID-19 ja peaksid teatama sellest perearstile; võimalusel minema kopsuarsti vastuvõtule.
Kestev kuiv köha
Kauakestev ärritav köha, millega ei kaasne rögaeritust, on üsna iseloomulik COVID-19-le. Uurimustulemused näitasid, et 43 protsendil koroonahaigetest kestis köha keskmiselt 14–21 päeva pärast positiivse koroonatesti saamist.
Tugev väsimus
Väsimus on üks levinumaid sümptome, mis kestab mitmeid kuid pärast COVID-19 põdemist. Uuringu kohaselt väitis 53 protsenti patsientidest, et võitles väsimusega veel ligi 60 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Väsimuse puhul tuleb meeles pidada, et see on väga levinud probleem ning võib olla märk paljudest erinevatest terviseprobleemidest (sealhulgas muidugi ka sellest, et inimene ei ole piisavalt maganud). «Nii nagu juuste väljalangemise puhul, oleks ka COVID-19 tõttu väsimust kogenud inimestel tõenäoliselt varem pidanud olema ka teisi viirushaigusele viitavaid sümptomeid,» ütleb dr Adalja.
Ebatavalised sümptomid, mis näivad kestvat igavesti
Lisaks ülalmainitud haigustunnustele on teadlased välja toonud, et osadel inimestel tekib COVID-19 tüsistusena südame-veresoonkonna haiguseid. Ajakirjas JAMA Cardiology avaldatud uuringuga leidsid teadlased, et südametegevuse häireid tuvastati 78 protsendil koroonahaigetest.
Kuna tegemist on uue viirusega, siis jätkub arutelu koroonatõvele spetsiifiliste sümptomite üle. Mistahes kahtlaste sümptomite puhul, mis on tekkinud viimaste kuude jooksul ning ei taandu iseenesest, on soovitatav pöörduda perearsti poole.
Avafoto: Pexels