NordenBladet – Haapsalu piiskopilinnus Läänemaal (aadress: Lossiplats 3, Haapsalu, 90502 Lääne maakond) on Haapsalu kesklinnas asuv 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks ning mis oli kindlusena kasutusel 13.–17. sajandini. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!
Augusti täiskuuöödel toimuvad Valge daami päevad toovad igal aastal Haapsallu hulgaliselt külalisi, et toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal daami kasvõi viivuks näha. Valge Daami ilmumise ajal Haapsalu pidutseb — peetakse Valge Daami aega, kus terve linna on vallutanud kontserdid, etendused, näitused ja peod. Valge Daami legendi loe SIIT. 1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga.
Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.
Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.
Piiskoplinnuse ajalugu:
Linnuse ehitamine ja areng
Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini.
14. sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni.
15. sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu sama kõrguse. Püstitati ka esimene algrajatisest väljapoole jääv ehitis: lääneküljel asuv nelinurkne vahitorn, mille funktsiooniks oli arvatavasti kiriku peaportaali turvamine. Sisehoov sai sel ajal täies ulatuses ristkäigu. Linnuse idavärava ette rajati ka väike eeslinnus, sama sajandi lõpul tugevdati ka õhukesi ja kohati varisemisohtlikke müüre. Aastail 1507–1508 rajati suur idapoolne eeslinnus (laagerkastell).
Linnus Liivi sõjas
Liivi sõjas sai linnus tugevasti kannatada ja moderniseeriti rootslaste poolt uute kindlustusreeglite kohaselt. Eeslinnuste jäänused kasutati ära unikaalse müürisisese vallkindlustuse loomiseks, nimelt rajati linnuse välismüüridest sissepoole uus vallikraav ning sellest omakorda sissepoole veel muldvall.
Linnus De la Gardiede valduses
Haapsalu linnuse vanima osa kavatsesid De la Gardied ümber ehitada uhkeks renessansslossiks. Selleks tellis Jakob De la Gardie Augsburgi arhitektilt Matthias Hollilt ka projekti, kuid tööd katkestati 1688. aasta 23. märtsil kell 3 öösel puhkenud tulekahjus, kus said kannatada kõik lossi eluruumid, kiriku katus, orel, mille krahv Magnus Gabriel De la Gardie oli nelipühadeks 1658. aastal kinkinud. Tules hävis kõik, välja arvatud kirik. Nii seisis lossihoov koos varemetega poolteist sajandit ja hoovi kasutas linnarahvas karjamaana.
Linnuse kiriku taastamine
Toomkirik koos torniga ehitati uuesti üles, pandi ka uus kirikukell, aga 18. märtsil 1726 viis kevadtorm kiriku katuse ja pühakoda jäeti maha kuni 15. oktoobrini 1889, mil pastor Leopold Rödderi algatusel ja juhtimisel see taaspühitseti. Hiljem on küll kirikut rüüstatud, aga tules ja sõdades see pole enam kannatada saanud.
1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureeriti kirik. 2001. aastal avastati suure linnuse põhjapoolse müüri konserveerimistöödel vastu linnamüüri ehitatud ja erakordselt hästi säilinud keskaegse esindusliku hoone rusud. Seinamaalingute ja iseäranis kaunite ahju kahlitega hoone hävis arvatavalt 1563. aastal, mil Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi väed.
Varem on Haapsalu linnusevaremetes korraldatud spordiüritusi, viimasel ajal aga kontserte.
Fotod: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet