NordenBladet – 1992. aastal Haapsalus asutatud Rannarootsi muuseum (rootsi keeles Aibolands Museum) tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis. Püsinäitusel tutvustatakse eestirootslaste ajalugu kaugest minevikust kuni tänapäevani. Muuseumi eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste ajaloo ja kultuuripärandi uurimise, säilitamise ja tutvustamisega. Alates 2002 haldab Rannarootsi muuseumi Eesti Kultuuriministeerium.
Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat.
Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitmeid: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et oleks meresõitmisel kindlamad tugipunktid, samuti oli baltisaksa aadel huvitatud kristlastest talupoegadest ja kindlasti on tegemist ka inimese igipõlise seiklushimuga ja tahtmisega näha ja vallutada uusi asustamata alasid.
Rootsi kuninga poolt avatud majas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud vaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda pildivaipa küllalt ära kiita!
Rannarootsi vaip jutustab rootslastest, kes tulid Eestimaale umbes 1000 aastat tagasi. Halli talurahva argipäeva taustal on rannarootslaste ajaloos palju värvirikkaid hetki, mis kokku moodustavad ühe väga omapärase saaga: kunagi tuldi üle mere asustamaks Eestimaa inimtühje rannikuid ja saari. Oma eriliste privileegidega suudeti säilitada rootsi identiteet läbi aastasadade kuni Teise maailmasõjani. Erinevad riigivõimud, sõjad, epideemiad, pidev võitlus oma õiguste eest, omapärane rahvatraditsioon, oma rootsikeelse hariduse ja kultuurimaailma ülesehitamine – need on siinse jutustuse märksõnad. Rannarootsi vaip on tikitud eestirootsi naiste poolt, kes 2001. aasta novembrist kuni 2002 aasta maikuuni Rannarootsi muuseumis omaenda lugusid jutustades kätel käia lasid, et rannarootslaste ajalugu ka tulevastele põlvedele säilitada.
Uue näitusena on hetkel üleval ka pillinäitus. Külastajatele on vaatamiseks välja pandud vanad muusikainstrumendid. Väärikate pillide keskel saab hetkeks aja maha võtta ning olla videopildi kaudu osaline eestirootslaste laulu- ja tantsupidudel läbi aegade.
Muuseumi juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.
Muuseumi aadress: Sadama 31/32, 90502 Haapsalu
Rannarootsi muuseum asub Vanasadamas rannarootslaste “pealinnas” Haapsalus – umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel Tallinnast. Muuseumi kolm maja sisaldavad näituseruume, raamatukogu, 25 kohaga konverentsiruumi, paadiehituskuuri ja kolme külalistetuba. Muuseumi raamatukogust võib leida enamiku eestirootslaste kohta kirjutatust.
Muuseumipoes on käsitööd, raamatuid, kultuuriajaloolisi kaarte jm. Suvel ka kohvik. Ekskursioonide, giidi, paadiretkede, konverentsiruumi ja külalisruumide tellimine telefonil +372 4737165 (tööpäeviti 9.00-17.00)
Muuseumi juures asub Eestirootslaste Kultuuri Seltsi rajatud teadusraamatukogu. Peale püsiväljapaneku on muuseum korraldanud mitmesuguseid avalikke üritusi (sealhulgas muuseumi õuel eestirootslaste purjeka – Ruhnu jaala – ehitamine ja sellega Stockholmis käimine, samuti Vormsi rupa ja ruhnu lodja ehitamine), etendusi (Vormsi, Pakri ja Vihterpalu pulmade lavastused) ning näitusi (Vihterpalu rootslaste võitlus oma emakeele ja identiteedi säilitamise eest, Rootsi kuninglikud visiidid Eestimaale).
Rannarootsi muuseum pakub ka paadisõite. Muuseumi paadisadamas on sõiduootel Naissaare kaluripaat Lilian. 20-minutisel meresõidul saad imetleda kauneid vaateid Haapsalu linnale. Pardale mahub 7 inimest. Tore ja taskukohane elamus.
20 meetri pikkuse tikitud “Rannavaiba” valmistasid muuseumi sõbrad – “neljapäevanaised”. Tikitud pildid jutustavad rannarootslaste ajaloost.
Muuseum on väga huvitav ja kindlasti külastamist väärt. Võtke aega, et uurida muuseumi ning vaadata muuseumi õuel ringi, uudistada puupaate. Vaadata sisse võrgukuuri. Uues rannaaidas on põnev ekspositsioon.
Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet
Vaata ka: