NordenBladet — Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega võimaldatakse töötuna arveloleku ajal ajutiselt tööd teha.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) suurendatakse töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe ning tööle asumisel töötuna arvelolek ja töötushüvitiste maksmine lõpetatakse.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Lauri Läänemets.

Esimese lugemise läbisid veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (203 SE) vähendatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid, võimaldades neil ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust.

Eelnõuga lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022.

Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022  diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Aivar Kokk (I) ja Riho Breivel (EKRE).

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 26, vastu oli 48 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) näeb ette põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulude vähendamise, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele. Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest. Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maris Lauri, kes tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 16, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (183 SE) sooviti kaotada lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu, vastav kulu oleks jäänud riigi kanda. Saamata jäänud tulu oleks kompenseerinud riik kohalikele omavalitsustele. Eelnõu eesmärgiks oli tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht.

Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE) ja Aadu Must (K).

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Riigikogu liikmete 22. aprillil esitatud arupärimisele vastas rahandusminister Martin Helme.

Riigikogu liikmed Jaak Juske, Heljo Pikhof, Lauri Läänemets, Ivari Padar, Helmen Kütt, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski, Katri Raik ja Raimond Kaljulaid uurisid ministrilt mikro- ja väikeettevõtetele suunatud eelarve- ja maksupoliitiliste meetmete kohta. Arupärijad soovisid teada, milliseid füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud konkreetseid meetmeid rahastatakse 2020. aasta esimesest lisaeelarvest ning milliseid toetusmeetmeid FIEdele on valitsusel plaanis kaaluda seoses võimaliku teise lisaeelarvega. Samuti küsiti, kas minister peab vajalikuks töötuskindlustusmakse kehtestamist kõigile töötasu saajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, et võimalike järgmiste majanduskriiside ajal vältida survet riigieelarvele.

Rahandusminister ütles, et füüsilisest isikust ettevõtjad on väga lai sihtgrupp, kellele toetuste väljatöötamisel tuleb küsida, kas võrrelda neid töötajate või ettevõtjatega. „Kas tahame toetada ettevõtluse jätkamist või tahame suunata inimest palgatööle või ettevõtlusele mõnes teises valdkonnas. Sellest sõltuvad ka meetmed,“ rääkis ta.

Ministri sõnul oli spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud tagastamatuks rahaliseks toetuseks esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine riigi poolt. Toetuse maksimaalseks suuruseks oli 534,5 eurot. Samuti vabastati FIEd ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa puhul sotsiaalmaksu tasumisest kolmeks kuuks ning leevendati nende metsatulu maksustamise reegleid.

Minister märkis, et lisaks rakendatakse täiendavat maksuvabastust 2020. aasta tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 30. aprilliks 2021. FIEd võisid tema sõnul taotleda ka abimeetmeid, mis on kättesaadavad kõigile ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ning turismiettevõtja kahjude hüvitamise meedet. „Eeltoodule lisanduvad veel tegevusspetsiifilised toetused. Näiteks on kultuuriministeerium oma valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kavandanud toetusi, muu hulgas loovisikutele, kes võivad samuti tegutseda FIEdena,“ lisas Helme.

Vastates küsimusele teise lisaeelarve kohta, ütles rahandusminister, et valitsus selle käesoleval aastal algatamist arutanud ei ole.

Ministri sõnul jõudis valitsus otsuseni, et töötuskindlustusega kaetud isikute ringi võiks laiendada vabatahtlikkuse alusel. Ta märkis, et täpsemad tingimused on hetkel väljatöötamisel. Samas ei ole Helme arvates töötuskindlustusmakse laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele tegelikult aktuaalne probleem. „Kui 2020. aasta märtsist maini on äriregistris oma tegevuse lõpetamise või peatamise kohta teinud kande kokku 1875 FIEt, siis on see tegelikult väga väike osa FIEde koguarvust,“ lisas ta.

Istung lõppes kell 19.48.