NordenBladet — Nädalavahetusel ehitasid pioneeripataljoni ajateenijad õppuse Kevadtorm raames Järvamaal silla üle Käru jõe, mille abil ei pea kohalikud elanikud enam mitmeid kilomeetreid ringiga liikuma ja saavad ohutult tööle minna.
„Silla ehitamisel osalevad osised nii pioneeripataljoni ajateenijate sillarühmast kui pioneeri luurerühmast, tagalarühm toetab ehitustöid rasketehnikaga. Silla ehitamine ise on pioneeripataljoni mõistes oluline kuna läbi selle tagatakse oma üksustele liikuvus ja liikuvuse tagamine on üks meie põhitegevusi,“ ütles pioneeripataljoni staabi- ja tagalakompanii ülema abi ja silla ehitusprojekti juht leitnant Ottomar Kirspuu.
„Hetkel on ehitusega päris hästi läinud. Reede õhtul tulime kohale. Saime üsna kiiresti vana silla jäänused lammutatud ja panime uue silla jaoks mõeldud kandekonstruktsiooni maha. Tänase, laupäevase päeva jooksul oleme edasi teinud kõiki puitkonstruktsioonidega seotud töid ning natukene ka pinnasetöid,“ ütles nooremseersant Karl Kalvik pioneeripataljonist.
„Kuna Eesti Kaitseväes on lahingtoetussillad, mis kõik on masina baasil, siis oma kätega on kindlasti vaja harjutamist. Eriti sillarühmal, ja muidugi ka luurerühmal, kel on samamoodi vaja harjutada, et luuret tehes oleks paremini mõistetav mis on mis,“ lisas nooremseersant Kalvik.
Vana sild oli nõukogude ajal ajal ehitatud ja oma aja juba ära elanud. Viimase hoobi andis sellele buss, mis sealt üle sõites läbi vajus. „See sild on kohalikele oluline. Juba selle pärast, et see on hästi vana tee, mis siit silla tagant läheb, ja täna saab mööda seda Toosikannu puhkekeskusesse. Inimesed, kes siit külast käivad Toosikannu tööl, nad ei saa siit kaudu minna. Peavad kas eluga riskima või tegema pea kümne kilomeetrise ringi,“ ütles Türi abivallavanem Elari Hiis
Uus sild ehitati betoonist maatugedega, mille peal on prussidest laudis ja samuti prussides kandev osa.
Pioneeripataljon on toetava loomuga üksus, mille eesmärk on raskendada maastikul vastase üksuste liikumist ja tagada oma üksuste liikuvus ja varjerajatised.
Kevadtorm on sel aastal jaotatud kahte peamisse etappi. 25.–30. aprillini toimus väliõppus, mille käigus mängiti läbi etteantud taktikaline olukord ning 1.–8. maini toimuvad keskpolügoonil 1. jalaväebrigaadi juhtimisel üksuste lahinglaskmised, kus treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.
Kevadtormil osalevad liitlased ning 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksused, kelle tegevust toetavad küberväejuhatus, õhuvägi ja sõjaväepolitsei.
Kevadtorm on Eesti kaitseväe iga-aastane kevadine lahingõppus. Esimene Kevadtormi õppus peeti 2003. aastal Lääne-Virumaal. Eelmisel aastal toimus õppus Kevadtorm 29. aprillist 17. maini Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Harju- ning Jõgevamaal.