OHMYGOSSIP — Organismile on vesi vajalik vedelikest koosneva keskkonna (veri, lümf, maomahl, uriin, rakusisesed- ja välised vedelikud ning seljaaju vedelik) loomiseks.

Vesi on vajalik ainete lahustamiseks ja transpordiks, kehatemperatuuri reguleerimiseks (higi eritamine), seedetrakti tööks (jääkainetest ja toksiinidest vabanemiseks) ja rakkude elutegevuseks. Vesi aktiveerib ensüümide ja inimesele kasuliku mikrofloora toimimist, kiirendab ainevahetust, ilma veeta ei ole võimalik organismi puhastumine – vesi on vajalik kogu organismi elutegevuseks. Immuunsüsteemi normaalne talitlus ilma puhta veeta ei ole üldse mõeldav.

Inimese organism väljutab hingates, higistades, roojates ja urineerides (organismi hea puhastamise huvides peab eritatava uriini kogus ööpäevas olema ligikaudu 1,5 liitrit) päevas keskmiselt 3,5 liitrit vett ja koos sellega ligikaudu 300 g jääkaineid. Vesi satub organismi suppide, aedviljade (eriti kurkide ja tomatitega), puuviljade, kompottidega jms., kuid kõige rohkem joogivee ja mitmesuguste jookidega (sealhulgas tervistavatega). Organismi normaalseks elutegevuseks on igapäevaselt vajalik teatud veekoguse saamine. Juba 5–10% veepuudus kutsub organismis esile tõsiseid muutusi. Kui inimene pikema aja jooksul kannatab veepuuduse all, siis hakkab keha vett hankima nö teisejärgulistest elunditest, et eelkõige tagada aju normaalne elutegevus.

Mis toimub organismis veepuuduse korral?

1) Väheneb veehulk rakkudevahelises keskkonnas (sisaldab ligikaudu 26% vett), rakkudes (66%), viimases järjekorras väheneb veekogus veres (8%). Veri ja lümf tihenevad, nende maht väheneb, suureneb viskoossus, tõuseb vererõhk ja aeglustub immuunsüsteemi töö. Verega varustatakse eelkõige prioriteetseid organeid – aju, maks, kopsud ja magu. Teistes kohtades verevarustus väheneb, hakkavad sulguma kapillaarid (veepuuduse korral ei avane need isegi füüsilise koormuse korral). Liigestes tiheneb sünoviaalvedelik, liigesed hakkavad kangeks jääma, krigisema ja halvasti liikuma. Kui vajalik veekogus organismis taastub võib kõik uuesti normaliseeruda.

2) Organismis hakkavad ladestuma kusihape, kaltsium, mitmesugused soolad, jääkained ja teised kasutamata ained, hakkavad moodustuma kivid ja toimub rasvumine. Raskeneb kahjulike agressiivsete ainete neutraliseerimine, võib toimuda autoimmuunne haigestumine ja tekkida allergia.

3) Toksiliste ainete sidumiseks ja nende neutraliseerimiseks võib organism hakata antioksüdantidena kasutama teiseks otstarbeks ette nähtud ühendeid (sealhulgas aminohappeid).

4) Eriti nõrgeneb immuunsüsteem: pidurdub seljaaju tegevus, väheneb antikehade tootmine, häirub immuunsüsteemi rakkude töö. Selle tulemusel sageneb haigestumine infektsioonilistesse haigustesse ja võivad hakata arenema autoimmuunsed ja neurogeensed haigused, kasvab oht vähki haigestuda.

5) Suureneb hormooni histamiin tootmine, mille tegevus aktiveerub, hormoon hakkab korraldama vee ratsionaalset kasutust:
Võib toimuda bronhioolide ahenemine, et vähendada veekadusid hingamisel, mõne aja pärast võib see viia astma tekkele. Astmahood tekivad sageli siis, kui organismis on veepuudus (peale sööki, raske füüsilise koormuse korral jms) – seepärast sageli aitab kui astmahoo alguses juua 2–3 klaasi puhast vett;

Võib järsult suureneda intensiivne vee juurdevool ninna ja silmadesse, et aidata sealt välja viia sinna kogunenud kahjulikke jääkaineid.

6) Maos ei toimu toidu täielikku seedimist, jäme- ja pärasooles pressitakse toidujääkidest võimalikult palju vett välja, et seda suunata tagasi organismi käsutusse, selle tulemusena tekib kõhukinnisus. Mida suurem on veepuudus seda rohkem pressitakse toidujääke, mõnikord võib see alakõhus tekitada valuaistinguid, rohkem paremal poolel. Lisaks kõhukinnisusele võivad areneda polüübid, hemorroidid ja halvemal juhul soolevähk. Uriini kontsentratsiooni tõusu tõttu häirub kusepõie ja neerude töö.

7) Võivad tekkida kõrvetised – pankrease poolt eritatud vesinikbikarbonaadi vesilahuse vähenenud kogus ei suuda neutraliseerida seedeprotsessi käigus eritatud liigset soolhappe kogust.?Hape hakkab mõjutama mao ja kaksteistsõrmiku seinu, mis tekitab valu ja võib põhjustada haavandite teket.

8) Silmaläätse veetustamise tulemusel hakkab arenema katarakt.

9) Tõuseb vere glükoosisisaldus, et veepuuduse tulemusel tekkinud puuduliku verevarustuse korral varustada aju vajaliku koguse glükoosiga. Pankreas suunab kõik oma veevarud esmajärjekorras vesinikbikarbonaadi moodustamiseks, et niiviisi kaksteistsõrmikut kaitsta maost tuleva soolhappe eest, seejuures ei suuda pankreas ka kogu oma töövõime juures valmistada piisavas koguses hormoon insuliini, mis on vajalik glükoosi omastamiseks. Võib hakata arenema pankrease põletik. Selle tulemusel hakkab tekkima diabeet. Kui organism ei saa vett küllalt kaua, hakkab ta otseselt takistama insuliini tootmist, lastes käiku autoimmuunse pankreaserakkude hävitamise süsteemi, et esile kutsuda insuliini defitsiiti, piirata rakkudesse mineva glükoosi kogust ning niimoodi varustada aju piisava koguse glükoosiga (neuronitel pole glükoosi omastamiseks insuliini vaja). Diabeedi korral soovitatakse selliste ohtlike protsesside vältimiseks pidevalt juua 2–3 klaasi vett üle normi.

10) Tugeval veepuudusel tekivad tursed, mida organism moodustab veevarude säilitamiseks. Selliseid turseid võib pidada varuvee „pudeliteks“. Kõige sagedamini moodustuvad need jalgadel ja süljenäärmete ümber, põhjustavad topeltlõua, paksu kaela, rippuvad põsed ja kotid silmade all. Jalgade tursetes olevat vett kasutatakse taastumisprotsessideks une ajal. Süljenäärmete ümber ladustatud vett kasutatakse toidu töötlemiseks vajaliku sülje moodustamiseks. Tursete likvideerimiseks soovitatakse alustada igapäevaselt joodava vee koguse suurendamisega (seejuures tuleb esimese 2–3 päeva jooksul piirata soola kasutamist, et peatada organismis vee sidumisprotsess, kuni on saavutatud vajalik veetarbimise norm ja tursed on kadunud.

11) Organism hakkab rohkem kolesterooli sünteesima, et tihendada rakumembraane ja niimoodi takistada vee väljaviimist rakkudest.

12) Organism hakkab paremaks verevarustuseks laiendama aju veresooni – tekivad peavalud, oimukohtades tuksub, võib areneda migreen. Peavalud võivad mõnikord taanduda kui lihtsalt juua 2–4 klaasi sooja vett.

13) Tõuseb vererõhk, et ringi pumbata tihenenud verd, tagada rakkude varustamine veega, tagada elundite, eelkõige aju, verevarustus.

14) Väga tundlikud on veepuuduse suhtes liigesed – väheneb kõhrkoe elastsus ja paindlikkus, liigesed kuluvad kiiremini, ei jõua taastuda, tekivad põletikud, hakkavad arenema artriit, osteoporoos, osteokondroos. Veepuuduse tulemusel võivad areneda viljatus, impotentsus, käivituda enneaegse vananemise protsessid, areneda bronhiit, astma, allergia, düsbakterioos, hajutatud skleroos, sklerodermia, rasvumine ja katarakt. Aja jooksul võivad hakata arenema Parkinsoni või Alzheimeri tõbi, vähk. Väga sageli tekivad veepuuduse tagajärjel haigused, mida diagnoositakse kui idiopaatilisi (tundmatu päritoluga). Tervendajate ja arstide praktika näitab, et rohkem kui 50% haigustest võivad olla tin
gitud veepuudusest ja et üldse pole mõtet ravida ja loota tervenemist, kui patsient kannatab kroonilise veepuuduse all.

Mida kasulikku silmas pidada?
Tunnetage enda keha vajadusi ning jooge iga päev olenevalt Teie eluviisist piisavas koguses puhast vett. Ei mingeid karastusjooke, kohvi või mahlasid – lihtsalt puhast vett.


Avafoto: PantherMedia/ Josep M Suria/ Scanpix
Allikas: kmpharma.eu

Save