NordenBladet — Soomes on olnud terve rida probleeme, kui üks vanematest läheb lastega reisile ja teine vanem jääb koju nö maja valvama. Üks Lõuna-Soome Nurmijärvi ema läks 1-aastase lapsega Tallinna kruiisile. Kui ema läks sadamasse piletit ostma, soovitati tal hankida kirjalik luba teiselt vanemalt. Naisel ja lapsel on erinevad perenimed, seetõttu soovitas piletimüüja teinekord võtta teiselt vanemalt luba, kus on öeldud, et nõusolek lapsega reisimiseks on olemas, vahendab MTV.
Seekord pääses ema koos lapsega reisile ilma teise vanema loata. Mõnedes riikides võib ilma teise vanema loata reisiv ema sattuda hätta.
Kui lapsel on kaks hooldajat, siis peavad lapse asjade üle, kaasa arvatud reiside üle otsustama mõlemad vanemad. Soome välisministeerium soovitab seetõttu reisides võtta ühes teise vanema kirjalik nõusolek.
Praegu juhtub palju igasuguseid halbu asju nagu lapsevargused. Selleks, et piiri peal probleeme ei tekiks, tuleks teiselt hooldajalt võtta kirjalik luba. See võib olla vabas vormis kirjutatud paber, kus on kirjas, kuhu, kellega ja kui pikaks ajaks on lapsel kavas reisida.
Soome välisministeerium pole täpset ülevaadet, kui palju selliseid pabereid küsitakse. Samuti pole teada, et keegi oleks ilma paberita kusagil hätta jäänud.
Lastega reisides on hea välja selgitada sihtriigi tingimused. Näiteks võivad olla teatud nõuded lennufirmadel. Peale Lõuna-Aafrika pole teada, et vanematel oleks kusagil ilma teise vanema loata probleeme olnud. Lõuna-Aafrikasse reisides oleks hea kaasa võtta ka lapse sünnitunnistus. Kui lastega reisides tekib probleeme, tuleks võtta ühendust välisministeeriumi valvelauaga.
Hea teada: Lastega reisimineLastega välisriiki reisimisel võidakse nõuda lisadokumente, milliseid täpselt sõltub eelkõige külastatava riigi nõudmistest. Seetõttu soovitame kõigepealt küsida reisisihiks oleva riigi esindusest, milliseid dokumente selle riigi piirivalve lastega reisijatelt nõuab. Samuti võivad transpordifirmad seada lastega reisimisel omapoolsed nõuded, tutvu Tallinki ja Nordica reeglitega väikelaste ja lastega reisimisele. Samalaadseid tingimusi seavad ka enamik teisi reisijate transpordiga tegelevaid ettevõtteid.
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või kui laps (alla 18-aastane) reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest.
Nõusoleku näidise leiate siit (PDF). Nõusoleku (nii lihtkirjaliku kui notariaalse) võib vormistada ka pikema aja peale, mitte ainult üheks konkreetseks reisiks, üks volitus võib kehtida vastavalt teie soovile kas ühe, mitme või kõikide riikide suhtes.
Lisaks soovitame kaasa võtta ka rahvastikuregistri ingliskeelse väljavõtte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Väljavõtet saab kasutada ka sünnitõendi asemel, kui ühel vanematest on lapsega erinev perekonnanimi. Rahvastikuregistri väljavõtte saate kohalikust omavalitsusest.
Kindlasti soovitame koolide grupireisidel teha kõigile osalejatele kindlustus, mis tagab haigestumise korral vajamineva arstiabi ning vajadusel eritranspordi Eestisse. Lisaks tuleb arvestada Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirjade korrektsele vormistamisele.
Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on ära võetud noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem. Nii lapseröövi konventsiooni kui ka Brüssel IIa määruse keskasutuseks on Eestis Justiitsministeerium. Infot saab telefonil +372 620 8183 ja e-posti aadressil central.authority@just.ee.
Avafoto: Pexels/Josh Willink