NordenBladet — Kodustest eklektriseadmetest on kõige ohtlikumad lambid ja elektrikerised. Nimekirja lõpus on televiisorid, kohvikeetjad, külmikud ja nõudepesumasinad. Soomes on statistika järgi aastas ligi 2500 elektriseadmetest põhjustatud tulekahju. Andmed pärinevad Soome päästestatistikast, kuhu pannakse kirja tulekahjude põhjused.

Siin on kõige ohtlikumad tulekahjude põhjustad:

1. Pliit – toit ununeb pliidile
Turvalisus- ja kemikaaliameti Tukesi peainspektori Jukka Lepistö sõnul on kõige rohkem tulekahjusid seotud pliitidega. Möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 980. Kõige tavalisemalt on põhjuseks pliidile ununenud toit.

Pliidi ääres on samuti asju, mida seal ei tohiks olla. See on prügi pliidi ääres, lemmikloomad, kes lähevad pliidile nuuskima või on nupud sellised, et pliit võib ootamatult sisse lülituda.

Inimestel võib joobes peaga toit pliidile ununeda. Kui pliidi lähedal on paberrätikud, pitsakarp või plastmassist kuivatusrest, mis kuumusega sulama hakkab, siis ongi probleemid käes.

2. Lambid – vale pirni valik
Lepistö väitel on teine peamine tulekahjude põhjustada kodused valgustid. Möödunud aastal oli Soomes 154 valgustite põhjustatud tulekahju.

Näiteks päevavalguslampides on trafo ja kui kahe toruga valgusti üks toru on läbi põlenud, läheb trafo kuumaks ja võib põhjustada tulekahju.

Üks tulekahju põhjus on see, et inimesed panevad pessa vale pirni. On valguseid, kus maksimaalne lubatud võimsus on 25 vatti. See on ok led-lambi puhul, mis valgustab hästi. Kui lamp läheb läbi ja pessa panna samapalju valgust andev tavaline 60-vatine pirn, siis läheb see kuumaks. Ettenähtust võimsam halogeen- või hõõglamp võib põhjustada tulekahju. Selliseid juhtumeid on palju.

3. Keris – ei tohi panna rõivaid kuivama
Lepistö sõnul on igal aastal 120-140 juhtumit, kus päästjad lähevad kohale kustutama kerisest põhjustatud tulekahju. Tavaliselt on põhjuseks inimeste hoolimatu käitumine, kus kerisele või selle lähedale on pandud midagi, mis on süttinud.

Meeles tuleb pidada, et keris ega leiliruum pole mõeldud asjade hoidmiseks või kuivatamiseks. Mitte mingil juhul.

Kontrolli alati neid asju.
Lepistö tuletab meelde, et kui soetada elektriline kodumasin või muu seade, siis tuleb kontrollida, et selle juhtmed oleks korras ja seade ise puhas ja terve. Samuti tuleks hoolikalt lugeda kasutusjuhendit.

Seadmeid tuleks kasutada toatemperatuuril, kui pole märgitud teisi. Näiteks ei tohiks seadmeid viia rõdule – enamus seadmeid ei talu välist madalat temperatuuri. See põhjustab niiskuse kogunemist seadmete elektrilistele osadele, lühiseid või ülekuumenemist.

Kui seade ühel või teisel põhjusel ei tööta, tuleks pöörduda asjatundja poole. Vanu seadmeid tasub lasta kontrollida samuti asjatundjatel.

Teatud tingimustes võib seadmete eluiga olla lühem – näiteks soojas ja niiskes vannitoas asuvate kodumasinate puhul. Kodus peaks olema ka vajalik hulk suitsuandureid – andur reageerib põlemisele rutem kui inimese aistingud.

Avafoto: Pexels/Emre Can