NordenBladet — Soomlaste kulud on kasvanud juba mõnda aega kiiremini kui tulud. Kulutusi kaetakse üha rohkem laenuga. See tähendab, et riskid majanduses kasvavad. Seoses suuremate kulutustega kasvab Soome majandus varasemast kiiremini. Ent sel kasvul läbi kulutamise on oma varjukülg: riskid suurenevad, vahendab Yle.

Tarbimislaenude maht kasvas maikuus Soome Panga andmetel tervelt 5 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Eriti kiiresti on kasvanud tagatiseta tarbimislaenude hulk – tervelt 13 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kõiki laenusid pole arvesse võetud, sest olukord muutub kiiresti ja juurde tuleb uusi laenutooteid. Kalleid tagatiseta tarbimislaenusid pakuvad ka mitmed välismaised ettevõtted.

Euroopa süsteemsete riskide nõukogu hoiatas Soomet liigse laenuvõtmise eest möödunud aasta sügisel. See hoiatus läks nagu kurtidele kõrvadele, sest laenuvõtmine on järjest suurenenud. Kas Soomes on tekkinud laenumull ja kuidas see võiks mõjutada majanduse olukorda?

Pikemas perspektiivis on laenudel põhineva tarbimise kasv halb asi, ütles Nordea panga eramajapidamiste ökonomist Olli Kärkkäinen. Tarbimislaenudel põhinev kasv on väga tundlik turu muutustele – iga väiksemgi negatiivne uudis võib kaasa tuua järsu tarbimise vähenemise.

Viimastel kuudel on siiski tarbimise roll majanduse vedurina vähenenud, kuna eksport on hakanud kasvama. See on eriti hea asi, sest laenudel põhinev areng ei saa kesta igavesti, märkis Aktia panga peaökonomist Heidi Schauman.

Suuremal osal laenuvõtjatest on laenud mõõdukad ning on olemas võimekus laenusid tagasi maksta. Võlgade puhul tasub meeles pidada ka seda, et kodumajapidamisete vara väärtus ületab laenude summat, sõnab varahaldusfirma FIM peaökonomist Timo Hirvonen. Möödunud aastal oli kodumajapidamiste varade maht 293 miljardit ja laenude maht 143 miljardit eurot.

Maksehäirete hulk samas Soomes suureneb. On järjest suurem hulk suurte eluasemelaenudega majapidamisi ning selliseid, kellel on võetud palju tarbimislaenusid ning kes on jäänud hätta. Tarbimise ja laenuvõtmise kultuur on muutunud, räägib Pellervo majandusuuringute instituudi ökonomist Eeva Alho. Kasvanud on selliste laenuvõtjate hulk, kes on laenu võtnud mitmest kohast korraga, lisab Schauman.

Riigi garantiifondi juhi Juha Pantzari sõnul ostavad inimesed paljusid asju laenuga, kuna laenusid reklaamitakse palju. Kui on juba võetud laen pangast, ostetud järelmaksuga kodumasinaid ning lisaks kasutatakse krediitkaarti, siis võib iga väiksemgi lisakulutus kogu koduse majapidamise uppi lüüa. Tõuke võib anda näiteks laenuintresside tõus.

Pantzari sõnul kasvavad riskid seda enam, mida rohkem on laenusid võetud.

Heidi Schauman räägib, et elame maailmas, kus järelmaksusid ja laenusid pakutakse igal sammul. Kui kulutuste üle arvestust ei pea, siis võivad summad kasvada üle pea – diivani, teleri ja arvuti järelmaksu summad võivad kokku moodustada kenakese summa.

Samal ajal, kui soomlaste kulud kasvavad, on tulud jäänud samale tasemele. See tähendab, et sama tulutasemega võtab laenude tagasimaksmiseks kauem aega. Laenuvõtmise riske on peitnud pikka aega väga madalal püsinud intressitase. Kui võlakoorem on viidud viimase piirini, siis pole intresside tõustes enam mänguruumi.

Prognooside kohaselt hakkavad intressid lähiajal kasvama, kuna nad on pikka aega püsinud 0-taseme juures. Soome eluaemelaenud on valdavas osas seotud euriboriga. Levinuim intress ehk 12 kuu euribor aga langes möödunud aastal lausa negatiivseks. Nii madal tase paisutab omakorda laenuvõtmist. Mida lühema aja intressiga on laenud seotud, seda kiiremini mõjutab see intressikulusid. Mõju on seega 3 kuu euribori puhul kiirem kui 12 kuu euribori puhul.

Heidi Schuman Aktia pangast on arvamusel, et intressid tõusevad, aga aegamööda. Pangad testivad praegu kliente 6-protsendilise intressi juures, aga kuivõrd neil pole teiste kohustuste kohta ülevaadet, siis on sellises käitumises omad riskid.

Eeva Alho arvates võivad tekkida probleemid neil, kes on värskelt eluasemelaenu võtnud. Ehitusfirmad pakuvad paljudel juhtudel paar esimest aastat maksepuhkust. Nõnda lükkuvad maksed edasi, aga võlad on endiselt üleval. See tähendab, et suur hulk laenumakseid on lihtsalt edasi lükatud. Kas korteriostjad on mõelnud selle peale, et ka ühistulaenude intress võib tõusta? Tasub mõelda selle peale, kui suur hulk sissetulekutest läheb laenude tagasimaksete peale.

Vanade korteriühistute puhul on üleval remondivõlad ja seetõttu tasub uute remondiplaanide tegemisel hinnata majanduslikku olukorda.

Laenuvõtjatele võib riski tähendada lisaks see, et Soome pangasüsteem on Põhjamaade-keskne. Taani ja Rootsi kodumajapidamised on veel suuremates võlgades. Kui teistes riikides jäävad laenuvõtjad jänni ning pankade laenukahjud suurenevad, mõjutab see ka Soomet.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT