Nordenbladet – 13. ja 14. jaanuaril 2026 pidas Sotsiaal-, Tööhõive- ja Siseministeeriumi moodustatud ekspertrühm oma esimese koosoleku. Ekspertrühm loodi valitsuse otsusega eesmärgiga koostada laiaulatuslikud ja omavahel kooskõlastatud soovitused pensionisüsteemi reformimiseks.
Töö hõlmab nii riiklikku vanaduspensioni kui ka teisi pensionikorraldusi, mis on seotud töötamisega, et valmistada ette tulevikukindel ja sotsiaalselt tasakaalustatud pensionisüsteem.
Esimesel kohtumisel täpsustas ekspertrühm töö jätkamise raamistikku, sealhulgas järgmiste aastate põhieesmärke ja keskseid teemavaldkondi, millele reformiettepanekute väljatöötamisel keskendutakse.
Reform toetab poliitilist eesmärki kujundada paindlikum ja tõhusam avalik haldus, tagades samal ajal stabiilse ja tulevikukindla pensionikorralduse. Vanaduspension peab ka edaspidi toimima tugeva sotsiaalse turvavõrguna ning andma eakatele kindlustunnet ja elatustasemele vastavaid tingimusi – ka olukorras, kus tulevikus kasvab pensionisaajate osakaal.
Ekspertrühma esimees Malîna Abelsen märkis pärast esimest koosolekut:
„Nüüd, kui oleme pidanud oma esimese kohtumise, on mul väga hea meel, et oleme pannud tugeva aluse edasiseks tööks. Mõistsime ühiselt töö keerukust ja selle suurt tähtsust ühiskonnale. Oluline osa protsessist on ulatuslik dialoog ametiühingute ja teiste huvirühmadega, et soovitused oleksid nii sisuliselt tugevad kui ka praktikas rakendatavad.“
Töösse kuuluvad muu hulgas analüüsid reformi mõjudest avalikule rahandusele ning majanduslike tagajärgede hindamine erinevatele elanikkonnarühmadele. Lisaks peetakse oluliseks elanike ja huvirühmade kaasamist, sealhulgas temaatiliste töötubade kaudu, mida on plaanis korraldada mais.
Eeldatavalt avalikustab ekspertrühm oma soovitused 2027. aasta alguses. Need kujunevad aluseks pensionireformi poliitilise arutelu ja edasise menetluse jätkamiseks.
Ekspertrühma aseesimees Jon Kvist rõhutas:
„Gröönimaa elanikkonna vanuseline koosseis muutub märgatavalt ning pensionisüsteem peab suutma nende muutustega toime tulla sotsiaalselt vastutustundlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Ekspertrühma ülesanne on luua otsuste tegemiseks ja võimalike valikute kaalumiseks kindel ning usaldusväärne alus.“
Gröönimaa pensionisüsteem on sisuliselt kolme sambaga:
-
Seaduspõhised pensionid (avalikud toetused) – sh vanaduspension (alderspension) ja töövõimetus-/invaliidsuspension.
-
Tööturupensionid / kohustuslik pensionisääst – Gröönimaal on seadusega ette nähtud, et inimesed peavad vanaduseks koguma (miinimummäär protsendina sissetulekust).
-
Individuaalsed pensionikogumised (enda tehtud lepingud pankades/pensionifondides).
Üldreeglina eeldatakse Taani kodakondsust, kuid nõuet ei kohaldata nt Põhjamaade sotsiaalkindlustuse konventsiooni alla kuuluvatele isikutele või teatud elukohanõude täitmisel.
Lisaks on nõutav teatud minimaalne püsiv elukoht Gröönimaal/Taanis/Fääri saartel (seaduses on miinimumnõue ja täpsemad erandid).
Naalakkersuisut andis ekspertrühmale ette põhimõtted, mis sisuliselt tähendavad:
1) Suund, kuhu nad tahetakse vanaduspensioni ja “kogu pensioniala” liigutada
-
Vanaduspensioni suuri kärpeid vältida – eesmärk on hoida madala sissetulekuga inimeste toimetulekut ka siis, kui pensionäre on tulevikus rohkem.
-
Suurem fookus madala sissetulekuga rühmadele – avalik (maksurahast) vanaduspension peaks olema eelkõige neile, kes seda päriselt vajavad; kõrgema sissetulekuga inimestel oleks avalik pension pigem “baas”, millele lisandub oma kogumine.
-
Rohkem oma pensionikogumist (eriti kõrgema sissetulekuga rühmadel) – et avalik pension saaks olla tugevam sotsiaalne turvavõrk, eeldatakse, et teised rühmad koguvad rohkem läbi kollektiivsete/era skeemide.
-
Töö jätkamine peab olema atraktiivne – süsteem ei tohiks “karistada” neid, kes pensionieas või selle lähedal edasi töötavad; tahetakse paremaid tööstiimuleid.
-
Lihtsam ja arusaadavam kodanikule, lihtsam administreerida riigil – vähendada keerukust ja halduskoormust.
-
Süsteemi vastupidavus (demograafia/majandus) – pensionikorraldus peab paremini vastu pidama elanikkonna vananemisele ja majandusšokkidele.
Lisaks on rõhutatud, et reform vaadatakse üle kogu pensioniala lõikes, mitte ainult vanaduspension (nt ka muud pensionikorraldused ja teenistujate pensionid).
2) Mis konkreetselt on juba muutmise suunas liikumas (kohustuslik pensionisääst)
Paralleelselt suure reformitööga on 2025 sügisel/2026ks arutatud muudatusi kohustusliku pensionisäästu reeglites, sh:
-
peatada täitmata kogumiskohustuse sissenõudmine kõrgendatud maksukaartide/maksuarvete kaudu 2026–2027,
-
piirata ametnike (tjenestemænd) kogumiskohustust ja
-
külmutada kogumisprotsent (vähemalt ajutiselt), et süsteem oleks stabiilsem ja “rahu majas”.