NordenBladet – Hiljuti tekitas Norras poleemikat Kristliku Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (KrFU) vastvalitud juht Ingrid Olina Hovland (20). Kui temalt küsiti taskuhäälingus “Brutalt ærlig” (Brutaalselt aus), kas naine peaks lapse ilmale kandma ka siis, kui ta rasestub vägistamise tagajärjel, vastas Hovland: “Ma arvan, et peaks. Ma ei ütle seda kerge südamega, aga ma usun, et see on parim.” Hovlandi seisukoht on, et loodet tuleb igal juhul kaitsta. Ta väärtustab seda tugevamalt kui naise enesemääramisõigust ja leiab seetõttu, et abort on vale.

See avaldus vallandas pahameeletormi ja laialdase hukkamõistu.

Reaktsioonid taskuhäälingule olid kiired ja spontaansed. Hirm on muidugi ka mõistetav, sest naiste õigused on mitmel pool maailmas ohus ning vägistamine on tõsine ühiskondlik probleem.

Noorte Liberaalide (Unge Venstre) juht Omar Svendsen-Yagci nimetas seda “vägistamisohvrite põlastusväärseks käsitlemiseks”. Roheliste partei esindaja Frøya Skjold Sjursæther oli enda sõnul “šokis”, kurb, vihane ja pettunud. Tugevad reaktsioonid on täiesti mõistetavad.

Kõige kaugemale läks aga mõjuisik Anine Olsen. Ta mobiliseeris sotsiaalmeedias oma enam kui 70 000 TikToki ja 16 000 Instagrami jälgijat ning kutsus neid üles allkirjastama petitsiooni Hovlandi tagasiastumiseks noortekogu juhi kohalt. Üleskutse oli järgmine:

“Allkirjasta, et nõuda kohest tagasiastumist”

Üleskutset järgis esimese ööpäevaga üle 20 000 inimese.

“See näitab, et inimesed ei aktsepteeri enam sellist retoorikat,” kommenteeris Olsen teemat ka TV 2-le.

Aftenposteni toimetus kirjutab, et Ingrid Olina Hovlandile (KrFU) tuleb vastata debati, mitte vaigistamisega. Leht argumenteerib, et kuigi Hovlandi seisukohad võivad olla paljude jaoks vastuvõetamatud või äärmuslikud, on demokraatlikus ühiskonnas õige viis neile reageerida sisuline arutelu ja debati, mitte ähvardamistega ja avalikust elust välja tõrjumisega (nn knebling ehk vaigistamine).

Juhtkirjas leitakse, et selline lähenemine on problemaatiline kahel põhjusel:

Esiteks, Anine Olseni jälgijad sotsiaalmeedias ei otsusta, kes juhib noorteparteid. Selle otsuse teevad KrFU liikmed. Väljastpoolt parteiorganisatsiooni algatatud petitsioon ei ole kuigi asjakohane.

Teiseks nimetab toimetus seda “kiusumeetodiks” (bøllete metode). Arvamusi ei tohi vaigistada, vaid neile tuleb vastu astuda argumentidega. Olsen oleks saanud oma vastuseisu väljendada ka ilma allkirjakampaania kaudu kellegi tagasiastumist nõudmata.

Aborditeema on täis eetilisi dilemmasid.

Ühel pool on kaalutlus loote elust, teisel pool naise võimalus ja õigus otsustada oma keha üle. Norras kehtestati sel aastal uus abordiseadus. Aftenposten toetas iseseisva abordiõiguse piiri laiendamist 12. nädalalt 18. nädalale. Kristlik Rahvapartei (KrF) leiab, et see läheb liiga kaugele, kuid pole pakkunud selget alternatiivi. Noortepartei (KrFU) ise toetab 12-nädala piiri, hoolimata oma juhi Hovlandi isiklikust arvamusest.

Avafoto on illustreeriv: Unsplash