NordenBladet — 50 aastat kestnud uuring on paljastanud rahalise edu saladuse ning sellel pole mingit pistmist õppeedukuse, ametialaste sidemete ega tööeetikaga.

Psühholoogid on alates 1972. aastast jälginud 1000 Uus-Meremaa linna Dunedini lapse elu, kogudes teavet nende kasvu, arengu ja edu kohta sünnist täiskasvanueani, vahendab Daily Mail.

Parim ennustaja tulevasele rahalisele ja tööalasele edule hilisemas elus oli emotsionaalne intelligentsus ja võime oma tegevust kontrollida.

Teadlased nimetasid seda oskust „emotsionaalseks osakaaluks” (EQ) ja kõrge EQ-ga inimesed kaldusid keskenduma positiivsele, kuulama teisi enne otsuste tegemist, tunnistama oma vigu, ilmutama empaatiat ja kontrollima negatiivseid emotsioone.

Kuid madala EQ-ga lastel olid täiskasvanuna tõenäolisemalt „ebasoodsad jõukuse tulemused”, sealhulgas madal sissetulek, kehvad säästmisharjumused, laenuprobleemid ja sõltuvus sotsiaalhoolekandesüsteemist.

30ndaks eluaastaks oli selles rühmas vähem tõenäoline, et nad säästsid raha ja nad olid omandanud vähem rahalisi ehitusplokke tulevikuks nagu koduomand, investeerimisfondid või pensioniplaanid.

Otago ülikooli juhitud Dunedini multidistsiplinaarne tervise- ja arenguuuring on endiselt käimas.

Aastate jooksul on see loonud andmete varalaeka ja toonud kaasa enam kui 1000 uurimistöö, aruande ja raamatu avaldamise.

Psühholoogid hindasid Dunedini laste emotsionaalset intelligentsust, mida nad nimetavad „enesekontrolliks” kolme, viie, seitsme, üheksa ja 11-aastaselt.

Hinnangute andmisel jälgiti vahetult laste käitumist, küsitleti nende vanemaid ja paluti õpetajatel täita nende kohta ankeet.

„Kõigil lastel puudub aeg-ajalt enesekontroll, kuid see koondmeede tagas, et madala skoori saavutanud inimesed olid erinevates olukordades ja aastate jooksul näidanud kehva enesekontrolli,” edastasid teadlased ajakirjas American Scientist.

Seejärel küsitlesid teadlased osalejaid täiskasvanueas, hinnates nende finantsseisundit ja stabiilsust.

Nende leiud näitasid selget seost lapse võime vahel oma emotsioone mõista, reguleerida ja vastavalt tegutseda ning nende finantsedu vahel täiskasvanueas.

See võib osaliselt olla tingitud sellest, et kõrge EQ-ga inimestel on oskused ja omadused, mida tööandjad soovivad töökohal näha, näiteks oskus teistega koostööd teha, tõhusad suhtlemisoskused ja sotsiaalne teadlikkus.

Emotsionaalne intelligentsus toetab seega inimesi tööl edu saavutamiseks, tagades neile suurema töökindluse ja suurendades tõenäosust, et nad saavad edutamise või palgatõusu, märkisid teadlased.

Lisaks on kõrge EQ-ga inimestel suurem impulsikontroll ja nad kipuvad enne tegutsemist mõtlema. See võib säästmise, eelarvestamise ja tuleviku planeerimise kaudu aidata kaasa vastutustundlikule rahahaldusele.

Mis aga määrab inimese EQ?

Teadlased tuvastasid, et mitmed tegurid näivad avaldavat tugevat mõju lapse emotsionaalsele intelligentsusele.

Analüüs näitas, et keskmine enesekontrolli tase oli tüdrukute seas palju kõrgem kui poistel ja jõukatest peredest pärit laste seas.

Suurema emotsionaalse intelligentsusega lastel oli ka oluliselt kõrgem IQ.
Kuid EQ ei ole midagi, millega lapsed tingimata sünnivad.

Teadlased leidsid, et seda oskust saavad arendada ka nende vanemad, pedagoogid ja varajase sekkumise programmid.

Weston Family Psychology andmetel on palju viise, kuidas aidata teie lapsel emotsionaalset intelligentsust arendada, modelleerides neid oskusi oma käitumises, julgustades avatud suhtlemist ja emotsioonide kinnitamist ning rääkides nendega probleemide lahendamise olukordades.

Lastel hakkab emotsionaalne intelligentsus arenema väga varakult, seetõttu on oluline need tavad paika panna juba imiku- või väikelapseeas.

Nendel esimestel aastatel saavad vanemad edendada emotsionaalset teadlikkust, märgistades ja kinnitades oma laste tundeid. Näiteks öeldes: „Sa näed värvilist mänguasja nähes õnnelik välja”, aitab lastel seostada emotsioone kogemustega, vahendab Weston Family Psychology.

Oled juba täiskasvanu. Siin 5 head soovitust, kuidas saate enda EQ-d tõsta:

EQ tõstmine on pidev protsess, mis nõuab teadlikkust ja harjutamist, kuid see toob kaasa paremad suhted, suurema enesekindluse ja edukama elu.

1. Eneseteadlikkus
Jälgi oma emotsioone ja reaktsioone erinevates olukordades.
Pea päevikut oma tunnete ja mõtete kohta.
Küsi tagasisidet sõpradelt ja kolleegidelt enda emotsionaalse käitumise kohta.

2. Emotsioonide juhtimine
Harjuta rahunemisvõtteid, nagu sügav hingamine ja meditatsioon.
Õpi ära tundma ja reguleerima oma stressitaset.
Väldi impulsiivseid reaktsioone – mõtle enne, kui tegutsed.

3. Empaatia arendamine
Kuula teisi aktiivselt ja ilma eelarvamusteta.
Püüa mõista inimeste tundeid ja vaatenurki.
Harjuta kaastundlikkust ja toeta teisi nende raskustes.

4. Sotsiaalsete oskuste parandamine
Arenda oskust selgelt ja rahulikult suhelda.
Lahenda konflikte konstruktiivselt ja kompromisse leides.
Harjuta kehakeele ja hääletooni teadlikku kasutamist suhtlemisel.

5. Enesemotivatsioon
Sea endale eesmärgid ja leia sisemine motivatsioon nende saavutamiseks.
Harjuta positiivset mõtlemist ja tänulikkust igapäevaselt.
Ära lase tagasilöökidel end heidutada – õpi neist ja liigu edasi.

Avafoto: Unsplash