NordenBladet — Euroopa Komisjon võttis vastu kaks ettepanekut Schengeni alale*  ja sealt välja reisivate isikute passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks.

Kavas on luua nn digitaalsete reisitunnistuste ühisraamistik ja uus ELi digitaalne reisirakendus, milles reisijad saavad oma digitaalsed reisitunnistused luua ja salvestada. Uued eeskirjad muudavad Schengeni alale ja selle sees reisimise lihtsamaks ja turvalisemaks.

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová: „Ettepanek passide ja isikutunnistuste digiteerimiseks sillutab teed sujuvamale ja turvalisemale reisikogemusele. See võimaldab reisijatel liikuda mugavamalt ja kiiremini kogu ELis. Nagu me teame, peavad paljud eurooplased just seda ELi suureks eeliseks.”

Schengeni ala välispiiride ületamisel kontrollitakse süstemaatiliselt nii ELi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke. Praegu tehakse neid kontrolle füüsiliselt piiripunktis. Ainuüksi 2023. aastal registreeriti kokku ligi 600 miljonit piiriületust, mis näitab, et piirikontrolli on vaja kiirendada ja tagada sujuvam reisimine. Samal ajal tuleb säilitada turvalisuse kõrge tase ning iga reisija kontroll.

Digitaalne reisitunnistus on passi ja isikutunnistuse kiibis sisalduvate andmete digitaalne versioon. See hõlmab omaniku näopilti, kuid mitte tema sõrmejälgi. Digitaalset reisidokumenti saab hoida mobiiltelefonis. Digitaalse reisitunnistuse kasutamine on reisija jaoks täielikult vabatahtlik ning seda saab taotleda tasuta.

Digitaalne reisitunnistus:

võimaldab reisijatel sujuvamalt ja kiiremini riigipiire ületada. Nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikud saavad enne reisi ELi või EList välja esitada oma digitaalse passi või ID-kaardi eelkontrolliks;
suurendab liikumisvabadust ja vähendab ELi kodanike halduskoormust. Liikmesriigid võivad lubada ELi kodanikel kasutada digitaalseid isikutunnistusi isiku registreerimisel ja tuvastamisel. Näiteks saab neid kasutada isiku registreerimiseks riigiasutustes, kui ta asub elama teises liikmesriigis, või selleks, et hõlbustada juurdepääsu e-identimise süsteemidele;
muudab piirikontrolli sujuvamaks. Digitaalse reisitunnistusega kaasnev eelkontroll võimaldab piirihaldusasutustel suunata oma aega ja ressursse piiriüleste kurjategijate ja rändajate smugeldamise avastamisele;
parandab Schengeni ala julgeolekut. Digitaalsed reisitunnistused muudavad reisidokumentide autentsuse ja tervikluse kontrollimise ametiasutuste jaoks lihtsamaks ning see omakorda raskendab võltsdokumentide kasutamist ja ebaseaduslikku piiriületust.

Digitaalne reisirakendus
Komisjonil on kavas töötada eu-LISA toel välja ELi digitaalne reisirakendus, mis oleks kättesaadav kõigile ELi ja kolmandate riikide kodanikele, kellel on biomeetriline pass või ELi isikutunnistus ja kes reisivad Schengeni alale või sealt välja.
ELi digitaalse reisirakenduse abil saavad reisijad:

luua omale passi või (ELi kodanike puhul) isikutunnistuse alusel digitaalse reisitunnistuse;
esitada oma reisiplaanid ja -dokumendid eelnevalt piirivalveasutustele. See lühendab ooteaega piiriületuskohtades, sest dokumendid kontrollitakse enne reisi;
tagada oma andmete kaitse. Rakendus küsib enne isikuandmete töötlemist kasutaja nõusolekut. Lisaks peavad liikmesriigid enne andmetele juurdepääsu lubamist pakkuma piirivalveasutustele põhjalikku andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjade alast koolitust.

Digitaalset reisirakendust saab hakata kasutama alates 2030. aastast. See annab võimaluse hakata hoidma oma digitaalseid reisidokumente nn digikukrus.

Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekuid hakkavad nüüd arutama ELi nõukogu ja Euroopa Parlament. Kui ettepanekud vastu võetakse, hakatakse ELi digitaalset reisirakendust ja vajalikke tehnilisi standardeid välja töötama.

___________________________________
* Schengeni ala liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv