NordenBladet — Enefit Green grupi 2023. aasta II kvartali äritulud langesid 13% ja ärikulud kasvasid 32% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 37% võrra 19,3 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kahanes 15,8 mln euro võrra 1,1 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„Mullune pidurdamatu energiakandjate hinnaralli on pöördunud ja hinnatasemed on normaliseerunud, kukkudes aastaga Enefit Greeni peamistel koduturgudel pea kaks korda. Enefit Greeni arvutuslik teenitud elektrihind oli teises kvartalis 90 €/MWh (-29%).
Elektritootmisele ja -hindadele avaldasid regioonis olulist mõju madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ilmad, Olkiluoto-3 tuumajaama lõplik käivitumine ja naaberriikide hüdroelektrijaamade tugev toodang.
Arvestades elektritootmist- ja hindu mõjutanud tegureid jäid Enefit Greeni teise kvartali majandustulemused oodatust madalamaks. Oma jälje jätsid peamise tegurina langenud arvestuslik teenitud elektrihind, aga ka nõrkadest tuuleoludest tingitud oodatust väiksem elektritoodang ning kasvanud püsikulud. Kuigi uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid andsid 56 gigavatt-tunnise täiendava panuse langes meie teise kvartali elektritoodang siiski 2% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud. Planeeritud püsikulude kasv on mõeldud toetama meie pikaajalise kasvuplaani elluviimist. Kvartali puhaskasumile avaldas teises kvartalis täiendavat negatiivset mõju dividendide väljamaksega seotud tulumaksu kulu kasv.
Hinnaväljavaade sügisele ja talvele sõltub paljuski sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb ja milliseks kujuneb CO2 hind. Nõudluse katmiseks on süsteemsel tasandil endiselt puudu taastuvelektrijaamu ja Baltikumi piirkond suuresti sõltumas impordist. Prognoosid näitavad, et keskmised elektrihinnad peaksid jääma teisel poolaastal kõrgemale tasemele kui teises kvartalis.
Enefit Greenil on väga selge kasvuplaan aastani 2026. Käesoleva aasta esimese kuue kuuga oleme investeerinud tootmisvõimsuste kasvu ligi 166 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes pea kolm korda enam. Uute investeerimisotsuste tegemisel lähtume turuolukorrast ja seatud investeerimiskriteeriumitest, et tagada vajalik kapitalitootlus. Teisel poolaastal on tähtis hoida tootmisvarade kõrget töökindlust, et saavutada võimalikult kõrge elektritoodang sügis- ja talvekuudel.“
Veebiseminar II kvartali 2023 tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 3. augustil 2023 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte II kvartali 2023 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.
Olulisemad sündmused
74MW Sopi päikesepargi investeerimisotsus
62MW lisanduvat opereerivat võimsust (Purtse ja Zambrowi parkide valmimine)
Maikuine intsident Akmene tuulepargis ning sellele järgnenud tegevused tuulepargi taaskäivitamiseks ning arenduse lõpuleviimiseks
Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande esitamine Kliimaministeeriumile
Peamised näitajad
II kv 2023
II kv 2022
Muutus
Muutus, %
TOOTMIS- JA MÜÜGIMAHUD
Elektrienergia toodang, GWh
265
270
-6
-2%
sh. uutest tuule- ja päikeseparkidest
56
–
56
–
Elektrienergia müük, GWh
357
284
73
26%
Soojusenergia toodang, GWh
141
152
-11
-7%
Pelletite toodang, tuh t
37
36
2
5%
Pelletite müük, tuh t
12
7
4
54%
ELEKTRIHINNAD, €/MWh
Koduturgude elektrihind*
78,7
151,3
-73
-48%
Arvutuslik teenitud elektrihind**
89,9
126,8
-37
-29%
ÄRITULUD, mln €
41,2
47,3
-6,1
-13%
Müügitulu
36,6
41,5
-4,9
-12%
Taastuvenergia toetus jm äritulud
4,6
5,8
-1,2
-20%
EBITDA, mln €
19,3
30,7
-11,5
-37%
PUHASKASUM, mln €
1,1
16,9
-15,8
-93%
EPS***, €
0,004
0,06
-0,06
-93%
FINANTSVÕIMENDUS
Netovõlg/EBITDA (12 kuud)
2,2
0,4
* Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost) / toodang*** Puhaskasum aktsia kohta
Müügi- ja muud äritulud
Äritulud kokku langesid summas 6,1 mln eurot, millest müügitulud 4,9 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud 1,2 mln eurot. Müügitulude 4,9 mln euro suurusest langusest 4,4 mln eurot tulenes elektrimüügist. Negatiivset mõju võrreldes mulluse esimese kvartaliga avaldasid madalamad elektri turuhinnad. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli II kvartalis 78,7 €/MWh (võrdlusperioodil 151,3 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 89,9 €/MWh (võrdlusperioodil 126,8 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.
Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli II kvartalis 2023 63,7 €/MWh, aasta varem 127,6 €/MWh. 2023. aasta II kvartalis müüdi turule 139 GWh elektrit, võrdlusperioodil 182 GWh.
PPA-dega oli II kvartalis meie portfellist kaetud 218 GWh keskmise hinnaga 83,5 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de ning FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kaudu 102 GWh keskmise hinnaga 79,1 €/MWh. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate aastate lõikes on välja toodud kvartali vahearuande riskijuhtimise peatükis.
Lisaks madalamatele hindadele mõjutas II kvartali müügitulusid ka madalam elektritoodang. Grupi elektritoodang oli 2023. aasta II kvartalis 265 GWh (-2% vs 270 GWh võrdlusperioodil). Madalam toodang oli põhjustatud kehvadest tuuleoludest.
Teises kvartalis oli päikeseteenuse tulu 2,2 mln euro võrra madalam kui 2022. aasta teises kvartalis, kuna 2022. aasta keskpaigas väljusime „võtmed kätte“ päikeseteenuse ärist.
Pelleti müügitulud olid kahe kvartali võrdluses 1,7 mln euro võrra kõrgemad. Pelleti keskmine müügihind tõusis aastaga 53%. 2022. aasta II kvartalis oli hind 165,8 €/tonni kohta, 2023. aasta II kvartalis 253,6 €/tonni kohta. II kvartalis müüdi pelleteid 12 tuhat tonni, võrdlusperioodil 7 tuhat tonni.
Soojusenergia hind tõusis 16%, mis on tingitud biomassi hinnatõusust, kuid soojusenergia toodang vähenes 7%. Kvartalite võrdluses jäid soojusenergia tulud sarnasele tasemele eelmise aastaga.
Muid äritulusid mõjutas 2023. aasta II kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 1,5 mln eurot. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega ning kuna toodang oli madal, siis on saadud toetused samuti madalamad. Taastuvenergia toetused lõppesid mullu kolmandas kvartalis Vanaküla ja Virtsu III tuuleparkidel. Muid äritulusid mõjutas positiivselt summas 0,2 mln eurot 2021. aastal tekkinud tuletisvaba lepingulise kohustuse saldo vähendamine seoses vastavate PPA lepingute osalise täitmisega. Tuletisvaba lepinguline kohustus tuleneb varasematest elektrienergia vahetuslepingutest, mis konverteeriti füüsilise elektrimüügi lepinguteks (PPA). Seoses sellega tuletisvaba lepingulise kohustuse vähenemine ei oma mõju rahavoole ning vastav elektrimüügi rahaline arveldus toimub PPA lepingute alusel.
EBITDA ja segmendiaruandlus
Suurimat mõju EBITDA langusele omas müüdud elektri hinna langus (-12,1 mln eurot), kuna elektrihinnad on võrreldes mulluse II kvartaliga märkimisväärselt langenud. PPAdest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +6,5 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -6,8 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga langenud 2%.
Koostootmise segment ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le positiivset mõju. Arvesse on võetud pelleti tulusid, varude muutust, tehnoloogilise kütuse mõju ning soojusenergia tulusid.
Tuletisvaba kohustuse saldo suurendas kvartalite võrdluses EBITDA-d, täpsem info asub muude äritulude peatükis.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,6 mln euro võrra ehk 18%. Püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud.
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 61% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 34% ja moodustas 40% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 7% kogu grupi ärituludest ning 10% EBITDA-st. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud lisatud aruandes.
Puhaskasum
Grupi puhaskasum langes teises kvartalis aasta varasemaga võrreldes 15,8 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 1,1 mln eurot. Puhaskasumi langus on tingitud nii madalamatest elektrihindadest kui ka suurematest elektriportfelli balansseerimiseks tehtavatest elektriostu kuludest, samuti mullusega võrreldes 4,7 miljoni euro võrra suuremast dividendide tulumaksu kulust.
Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2023. aasta II kvartalis 74,6 mln eurot, mida on 33,6 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 74,0 mln euroni. Sellest 48,0 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 31,7 mln eurot investeeriti Tolpanvaara tuuleparki, 13,9 mln eurot Sopi-Tootsi tuuleparki ja 2,4 mln eurot Akmene tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 9,4 mln eurot.
Baasinvesteeringud tehti aruandeperioodil 0,5 mln euro ulatuses.
Finantseerimine
Jätkuva investeerimistegevuse rahastamiseks võttis Enefit Green II kvartali jooksul kasutusse 90 mln euro ulatuses varem sõlmitud laenulepinguid. II kvartali lõpu seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 358,9 mln eurot (279,6 mln eurot 31. detsembril 2022). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 353,9 mln eurot.
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär kvartali lõpu seisuga oli 3,44% (31. detsember 2022 2,60%). Intressirisk oli kvartali lõpu seisuga fikseeritud vastavate laenude tähtajani umbes 46% ulatuses välja võetud laenude mahust.
Kvartali lõpu seisuga oli sõlmitud kuid veel kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 285 miljonit eurot.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes eurodes
II kv 2023
II kv 2022
I pa 2023
I pa 2022
Müügitulu
36 556
41 505
105 341
99 646
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
4 610
5 773
13 329
14 352
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
4 892
4 646
-168
2 579
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-20 583
-16 365
-45 375
-30 499
Tööjõukulud
-2 905
-2 169
-5 391
-4 612
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
-9 707
-9 644
-19 522
-19 292
Muud tegevuskulud
-3 274
-2 645
-7 329
-5 150
ÄRIKASUM
9 589
21 101
40 885
57 025
Finantstulud
1 191
1 117
1 598
1 525
Finantskulud
-402
-626
-782
-1 188
Neto finantstulud
789
491
816
337
Kasum/-kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse
22
-76
41
-72
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
10 400
21 516
41 742
57 290
Tulumaks
-9 260
-4 592
-10 080
-5 441
ARUANDEPERIOODI KASUM
1 140
16 924
31 662
51 849
Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh
264 276
264 276
264 276
264 276
Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,004
0,06
0,12
0,20
Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,004
0,06
0,12
0,20
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
30.06.2023
31.12.2022
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara
899 039
776 870
Immateriaalne põhivara
60 304
60 382
Varade kasutusõigus
4 510
4 239
Ettemaksed põhivara eest
45 462
19 412
Edasilükkunud tulumaksuvara
1 751
1 321
Investeeringud sidusettevõtjatesse
547
506
Tuletisinstrumendid
8 866
11 277
Pikaajalised nõuded
40
40
Kokku põhivara
1 020 519
874 047
Käibevara
Varud
14 265
14 227
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed
37 304
41 091
Raha ja raha ekvivalendid
52 996
131 456
Tuletisinstrumendid
4 887
3 349
Kokku käibevara
109 452
190 123
Kokku varad
1 129 971
1 064 170
tuhandetes eurodes
30.06.2023
31.12.2022
OMAKAPITAL
Emaettevõtja omanikele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital
264 276
264 276
Ülekurss
60 351
60 351
Kohustuslik reservkapital
5 555
3 259
Muud reservid
166 959
166 419
Realiseerimata kursivahede reserv
-361
-762
Jaotamata kasum
199 586
225 190
Kokku omakapital
696 366
718 733
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
283 032
255 755
Sihtfinantseerimine
6 879
7 115
Tuletisvaba lepinguline kohustus
18 086
18 086
Edasilükkunud tulumaksukohustused
12 482
12 326
Muud pikaajalised võlad
3 000
3 000
Eraldised
9
9
Kokku pikaajalised kohustused
323 488
296 291
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
75 818
23 808
Võlad hankijatele ja muud võlad
31 698
20 215
Eraldised
2
2
Tuletisvaba lepinguline kohustus
2 599
5 121
Kokku lühiajalised kohustused
110 117
49 146
Kokku kohustused
433 605
345 437
Kokku omakapital ja kohustused
1 129 971
1 064 170
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.