Teisipäev, märts 19, 2024
Error 404 - Lehte ei leitud
Lehte mida te otsite ei leitud
You can go to the HOMEPAGE

VÄRSKEMAD POSTITUSED

Rootsi hakkab Gotlandi saart relvastama, kuna see on üks Venemaa peamistest sihtmärkidest

NordenBladet — Rootsi teatas, et arutab NATO juhtidega plaane kiirendada militariseerimist Gotlandi saarel, mis on 3000 ruutkilomeetri suurune maatükk, mida peetakse Läänemere kõige strateegilisemaks asukohaks.
Analüütikud ja kommentaatorid nimetavad seda „hiiglaslikuks lennukikandjaks”, Stockholmi hallatav Gotland asub vaid 200 kilomeetri kaugusel NATO Balti triaadi Eesti, Läti ja Leedu rannikust, aga ka Venemaa Kaliningradist vaid 350 kilomeetrit põhja pool, vahendab Daily Mail.

Selle suurepärane asukoht pakub suuri eeliseid Läänemere õhu- ja mereliikluse rakendamisel ja kontrollimisel ning sõjalised analüütikud ja Vene meedia kommentaatorid on seda regulaarselt nimetanud väga soovitavaks sihtmärgiks.
Rootsi säilitas külma sõja ajal Gotlandil sõjalise kohaloleku ja saarel oli tippajal kuni 25 000 sõdurit, kuid 2005. aastal demilitariseeriti see peaaegu täielikult.

Nüüd, kui Rootsi on NATO-ga ühinenud, ütles peaminister Ulf Kristersson, et Gotlandi uuesti relvastamise väljavaade on „üks ilmselge asi, mida meie uute NATO liitlastega arutada” osana sõjalise valmisoleku laiemast suurendamisest Baltikumis.

„Kõik Baltikumiga seonduv on nii ilmne kandidaat (sõjaliste ressursside paigutamiseks),” ütles Kristersson selle nädala alguses antud intervjuus väljaandele Financial Times.

„See puudutab kohalolekut Gotlandil, aga ka järelevalvet, allveelaevade võimekust,” sõnas ta.

Vene sõjaväeanalüütik ja mereväe erukapten Vassili Dandõkin ütles Vene uudistekanalile Sputnik, et Gotlandi remilitariseerimist peetakse Kremli ringkondades suureks probleemiks.

„Selle saare suurus võimaldab paigutada lennunduse, lennuväljad ja mereväebaasid… (teenima) nii NATO blokki kui ka ameeriklaste unistust muuta Läänemeri NATO mereks… Me mõistame, milles on oht,” ütles Dandõkin.

„Igal juhul toimuvad Läänemerel intensiivsemad [Venemaa] õppused. Peame mõistma, et ka Soome on juba NATO liige. Seetõttu on meie tegevus adekvaatne – nii Kaliningradist, kus Balti laevastik asub, kui ka ülejäänud Venemaalt,” märkis ta.

Rootsi ei ole enam kui kaks sajandit sõdinud ja kuni viimase ajani oli oma sõjalist võimekust sedavõrd vähendanud, et selle elanikkond, kes oli konflikti võimaluseks nii halvasti ette valmistatud, arendas selle jaoks välja isegi termini: „fredsskadad” või „rahust rikutud”.

Rootsi Gotlandi demilitariseerimine 2005. aastal tekitas ärevust NATO liitlastes, eriti Balti riikides, kes olid alles aasta varem alliansi liikmeks saanud.

Sõjaplaneerijad on pikka aega vaeva näinud, kuidas takistada Balti riikide eraldamist oma liitlastest, kui Venemaa maaväed peaksid vallutama 60-kilomeetrise Suwalki lõhe Valgevene ja Venemaa eksklaavi Kaliningradi vahel.

Kui Kreml peaks saama kontrolli ka Gotlandi üle, jätaks see Eesti, Läti ja Leedu lõksu idas asuva Venemaa mandriosa, läänes Kaliningradi ja järjekordse strateegilise asukohaga põhjas.

NATO kutsus Stockholmi korduvalt üles tunnistama Gotlandi strateegilist tähtsust, kuid valitsus jätkas demilitariseerimist ja Rootsi relvajõud hülgasid oma „hiiglasliku lennukikandja”.

Balti hirmud olid õigustatud 2013. aastal, kui Venemaa korraldas laialdaselt hukka mõistetud sõjaväeõppuse, mille käigus sooritasid kaks Moskva tuumapommitajat Tu-22M3 koos hävitajate Su-27 eskordiga näidis pommitamismanöövreid, mis tõid nende tiivad kõigest 40 kilomeetri kaugusele saarest.

See šokk ajendas Stockholmi uuesti alustama pideva ümberrelvastumise programmi, kuid Gotlandi militariseerimine hoogustus alles siis, kui Vene tankid ja sõjalennukid 24. veebruaril 2022 üle Ukraina piiri liikusid.

Sissetung Ukrainasse oli Rootsi välispoliitikas veelahe, mis sundis valitsust loobuma oma kaks sajandit kestnud sõjalise neutraalsuse ja mitteliitumise poliitikast ning esitama avalduse NATOga liitumiseks.

Kaks aastat hiljem heisati esmaspäeval NATO Brüsseli peakorteris Rootsi lipp, mis kinnitas Põhjala riigi positsiooni julgeolekubloki 32. liikmena.

„Venemaa jõhker täiemahuline sissetung Ukraina vastu viis Rootsi järeldusele, et NATO täieõiguslik liikmelisus on ainus mõistlik valik,” ütles Kristersson.

Nüüd näib Skandinaavia riik olevat Venemaa ohust täielikult teadlik ning on välja töötanud hästi väljaõppinud ja hästi varustatud sõjaväe, millel on üks maailma arenenumaid allveelaevastikke ja ülivõimekas õhuvägi, millel on ligikaudu 80 Gripeni hävitajat.

Rootsi väed on nüüd kaasatud ka Põhjamaade õppustesse NATO sõjalise mammutõppuse Steadfast Defender 2024 raames, mille käigus osaleb umbes 90 000 sõdurit jaanuarist juunini toimuvates massilistes sõjamängudes.

„Oleme alandlikud, kuid oleme ka uhked. Teame, et ootused Rootsile on kõrged, kuid meil on suured ootused ka iseendale,” ütles Kristersson selle nädala alguses ajakirjanikele pärast riigi liitumist NATO-ga.

„Me jagame oma liitlastega koormat, vastutust ja riske,” ütles ta.
Riik on teinud julgeolekuliiduga tihedat koostööd sõjaväeõppuste ajal juba aastaid enne liitumist.

Rootsi täidab ka NATO kaitsekulutuste eesmärgi 2% sisemajanduse koguproduktist.

Rootsi ühinemine julgeolekualliansiga eelmisel nädalal toimus paar päeva pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister teatas, et Putini armee võib alustada rünnakut liitlasriikide vastu „viie kuni kaheksa aasta jooksul”.

Boris Pistorius ütles, et USA, Ühendkuningriik ja EL kuulevad Kremli ähvardusi peaaegu iga päev… seega peame arvestama, et Vladimir Putin võib ühel päeval isegi NATO riiki rünnata.

Pistorius ütles Saksa väljaandele Der Tagesspiegel: „Meie eksperdid ootavad viie kuni kaheksa aasta pikkust perioodi, mille jooksul see võib olla võimalik.”
„Peame õppima uuesti ohtudega elama ja valmistuma – sõjaliselt, sotsiaalselt ja tsiviilkaitse mõttes,” lõpetas ta, viidates Rootsi tsiviilkaitseministri murettekitavale kõnele, mille ta pidas selle aasta alguses, kus ta kutsus kodanikke üles valmistuma sõjaks.

Eesti peaminister Kaja Kallas usub, et Venemaa-NATO vastasseis on veelgi ähvardavam, andes Euroopale kõigest kolm kuni viis aastat aega, et valmistuda tõsiseks sõjaliseks ohuks alliansi idatiival.

Ja NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer kutsus nii tsiviilisikuid kui ka valitsusi üles valmistuma kataklüsmilisteks konfliktideks ja külmavärinaid tekitavateks väljavaadeteks saada värvatud.

„Peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et oleme rahus. Ja sellepärast on meil [NATO vägedel] plaanid, seepärast valmistume konfliktiks Venemaaga,” ütles Bauer ajakirjanikele pärast hiljutist NATO kaitseülemate kohtumist Brüsselis.
„Kuid arutelu on palju laiem. See on ka tööstusbaas ja ka inimesed, kes peavad aru saama, et neil on oma roll.”

 

Eesti: Riigikohus selgitas töövõtulepingu alusel töö tellimist

NordenBladet — 2018. aastal sõlmis CIEST METAL OÜ töövõtulepingu Feraru OÜ-ga, mille alusel pidi viimane tegema isolatsioonitöid. Tööd ei saanud valmis lepingus märgitud tähtajaks ja CIEST METAL OÜ ei maksnud tööde eest kogu lepingujärgset tasu.

Maa- ja ringkonnakohtus oli vaidluse all nii see, kas tööde tähtaegselt tegemata jätmine oli tingitud töö tellijast või töö tegijast, kui ka see, kas Feraru OÜ tegi ära kõik lepingujärgsed tööd või mitte. CIEST METAL OÜ väitel ei teinud Feraru OÜ ära kõiki lepingujärgseid töid ning nad olid sunnitud palkama teise ettevõtte töid lõpetama.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates jätsid kohtud asja lahendades välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades poolte lahknevaid väiteid tööde lõpetatuse kohta, oleksid kohtud pidanud jõudma selgusele, kas ja millisel alusel töö tellija ja töövõtja lepinguline suhe lõppes. Samuti oleks kohus pidanud pooltega arutama rahalise nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid sõltuvalt lepingulise suhte lõppemise alusest.

Tsiviilkolleegiumi kokkuvõtlik seisukoht on, et ainuüksi see, et töövõtja objektilt lahkub ja tööd lõpetab keegi teine, ei tähenda, et poolte õigussuhe oleks lõppenud ning töövõtja nõuded tellija vastu on välistatud. Riigikohus rahuldas Feraru OÜ kaebuse, tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb selgeks teha, kas ja millisel alusel ning milliste tagajärgedega poolte suhted lõppesid.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Taani: Naistele kehtestatakse sõjaväekohustus

NordenBladet — Taani kavatseb kehtestada sõjaväekohustuse naistele, teatas Taani valitsus kolmapäeval, 13. märtsil. Sellega saab Taanist millest üks väheseid riike, kus naised peavad sõjaväkke minema.

„Jõulisem ajateenistus, sealhulgas täielik sooline võrdõiguslikkus peab aitama kaasa kaitseprobleemide lahendamisele, riiklikule mobilisatsioonile ja meie relvajõudude täiendamisele,” ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen pressikonverentsil.

Taani naised võivad juba praegu vabatahtlikult ajateenistusse minna. Eelmisel, 2023. aastal moodustasid nad kõigist värvatutest umbes veerandi, vahendab Politico.

Taani on nüüd kolmas riik Euroopas, kus on kehtestatud naiste kohustuslik ajateenistus. Norra ja Rootsi tegid seda vastavalt 2015. ja 2017. aastal.

Taani armee koosneb ametlikel andmetel 7000–9000 elukutselisest sõjaväelasest, välja arvatud baasväljaõppel olevad ajateenijad. Kohustuslik ajateenistus kehtib üle 18-aastastele meestele. Kuna aga vabatahtlikke on piisavalt, siis kõiki noormehi ajateenistusse ei võeta. Selle asemel toimub loterii.

Peaminister Mette Frederiksen ütles Poulseni kõrval, et Taani pikendab riigi sõjaväe ümberkorraldamise raames nii meeste kui naiste teenistusaega neljalt kuult 11 kuule. Samuti investeeritakse 2028. aastaks maismaal asuvatesse õhutõrjesüsteemidesse ja kuni 6000 sõduriga jalaväebrigaadi.

„Me ei relvasta Taanit sellepärast, et tahame sõda, hävingut või kannatusi. Relvastame praegu, et vältida sõda ja seoses maailmaga, kus rahvusvahelisele korrale seatakse väljakutseid,” ütles Frederiksen.

Välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles, et need sammud tehti heidutusvahendina. Kuigi „Venemaa ei kujuta Taanile ohtu,” ütles Rasmussen, „ei saa me lubada seda, et nad võiksid seda teha.”

Taani on NATO asutajaliige ja Ukraina oluline toetaja selle püüdlustes tõrjuda Venemaa täiemahulist sissetungi. Taani on üks väheseid riike, kes tarnib Kiievile F-16 hävitajaid, mis saadetakse sel suvel.

Taani kulutas eelmisel, 2023. aastal kaitsele umbes 1,4 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, kuid ta suurendab järgmise viie aasta jooksul oma kaitsekulutusi 5,4 miljardi euro võrra, et täita NATO kahe protsendi eesmärki.

 

 

Gill Lungley saab LHV Bank Limitedi juhatuse liikmeks

NordenBladet — Alates 1. aprillist 2024 saab AS-i LHV Group tütarettevõtte LHV Bank Limitedi juhatuse liikmeks Gill Lungley. Temast saab juhatuse neljas sõltumatu, tegevjuhtkonda mittekuuluv liige (INED). Gillist saab samal ajal ka LHV Bank Limitedi riskikomitee ja töötasukomitee liige.

Gillian (tuntud kui Gill) on kogenud finantsteenuste juht ja juhatuse liige, kellel on lai finantsvaldkonna kogemus nii INED-ina, tegevjuhtkonna tasandil kui ka tehnoloogia- ja operatsioonide meeskondade juhtimise rahvusvahelisel tasandil. Gilli varajane karjäär algas J.P. Morganis. Pärast seda on tema edukas karjäär jätkunud juhtivatel tehnoloogilistel ametikohtadel ettevõtetes Credit Suisse, UBS ja Deutsche Bank.
Praegu töötab Gill INED-ina panganduskontsernis Citibank Europe PLC, kus ta on töötasukomitee esimees ning riski- ja auditikomitee liige, ettevõttes Fnality Services Limited, kus ta on juhatuse esimees (regulatiivse heakskiidu ootel), nomineerimis- ja töötasukomitee esimees ning riski- ja auditikomitee liige. Väljaspool oma mitmetahulist karjääri finantsteenuste valdkonnas tegutseb Gill ka usaldusisikuna ja varahaldurina väikeses heategevusorganisatsioonis T&M Greg Trust, hoolitsedes Hertfordshire’i hoonete, rajatiste ja hoonestamata alade omandiõiguse ja haldamise eest.

Gilli INED-karjäär algas 2002. aastal, mil ta töötas Markit SERV Limitedi INED-ina. Samuti on ta varem olnud INED Ühendkuningriigi sisekontrolli komitees (aprill 2004–aprill 2007), CLS Group Holdings AG & CLS Bank Internationalis (aprill 2016–november 2018), Bedfordshire Hospitals NHS Trustis (juuni 2019–juuni 2020) ja viimati ettevõttes Société Generale International Limited (detsember 2019–detsember 2020).
Enne INED-karjääri veetis Gill üle 30 aasta finantsteenuste valdkonnas. Tema saavutusi ja panust finantsteenustesse tunnustati 2013. aastal, mil ta võitis pangandustehnoloogia auhinna „Naise silmapaistev panus finantstehnoloogias“.
Gill on saanud (kiitusega) bakalaureuse- ja magistrikraadi ärijuhtimises Trenti Polütehnikumist ja Universitat Gesamthochschule’ist Saksamaal.

Juhtkonna esimees Madis Toomsalu kommenteeris Gilli ametisse nimetamist järgmiselt: “LHV edu aluseks oma teenuste arendamisel on tehnoloogia oskuslik kasutamine. Meil on hea meel nimetada Gill LHV Banki juhatuse liikmeks. Gillil on põhjalik tehnoloogiline taust koos sügava pangandus- ja finantsteenuste valdkonna teadmistega. Tema kogemus on väga oodatud täiendus Ühendkuningriigi panga juhatusse.”
Gillian Lungley ja temaga seotud isikud ei oma AS-i LHV Group aktsiaid.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 1080 inimese. LHV pangateenuseid kasutab veebruari lõpu seisuga 424 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 121 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 164 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

 

Soome politsei: üle idapiiri on tulnud varjupaigataotlejaid, kes võivad ohustada riigi julgeolekut

NordenBladet — Mõne kuuga on üle idapiiri Soome saabunud mitukümmend isikut, kes võivad kujutada ohtu sisejulgeolekule. Nii väidab keskkriminaalpolitsei, kellelt Yle instrumentaliseeritud migratsioonist tulenevate turvariskide kohta küsis.

Varem on näiteks siseministeeriumi taustaaruande järgi politsei hinnangul Soome saabunud seoses instrumentaliseeritud migratsiooniga potentsiaalselt siseturvalisust ohustavaid isikuid, kuid arvu osas pole seisukohta võetud.

Varem on kaitsepolitsei rääkinud ka võimalikest julgeolekuohtudest, mis on seotud üle idapiiri tulnud varjupaigataotlejatega.

Alates eelmise, 2023. aasta augusti algusest on idapiiri kaudu Soome sisenenud umbes 1300 kolmandate riikide kodanikku.

Keskkriminaalpolitsei hinnangul võib sisejulgeolekut ohustav isik viidata paljudele taustateguritele.

Isik võib kuuluda äärmusorganisatsiooni, tema tegevuses võib olla viiteid relvastatud rühmitusse kuulumisele või sõjalistel operatsioonidel osalemisele, võib olla rahvusvaheline tagaotsimisteade, ta võib olla kasutanud reisidokumenti, mis on võltsitud või võis ta osaleda inimsmugeldamises.

Lisaks saab selliseks lugeda ka isikut, keda on kahtlustatud või kes on süüdi mõistetud Schengeni ala kuriteos või kellele on kehtestatud Schengeni alale sisenemise keeld.

Keskkriminaalpolitsei juhib tähelepanu, et sisejulgeoleku ohustamine ei pruugi tähendada, et Soome saabunud inimese puhul on otsene ja vahetu oht.

See puudutab esialgset ülevaatust koos tol hetkel kättesaadava teabega, mille alusel on isik edasisele ülevaatusele üle viidud, edastab politsei oma vastuses.

Kui isikud saabuvad Soome varjupaigataotlejana, tuleb nad politsei info kohaselt kiiresti registreerida.

Üle idapiiri saabunud inimeste suur hulk on raskendanud ja viivitanud riskiisikute tuvastamist.

Keskkriminaalpolitsei lisab, et sageli on info alguses piiratud. Sellistel juhtudel on asüüli taotlenud isikute hindamine keeruline ning seda tuleb teha puuduliku teabega.

Keskkriminaalpolitsei nendib, et isikute suure arvu tõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha kõikidele isikutele.

Seoses Venemaa instrumentaliseeritud migratsiooniga on idapiir reisijate piiriületuseks suletud vähemalt 14. aprillini.

 

 

Eesti: Riigikogus läbisid teise lugemise ELi sinise kaardiga seotud muudatused

NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse eelnõuga kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi

Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära kahe eelnõu arutelu. Tänasest päevakorrast lükkub edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) esimene lugemine.

Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Mart Helme algatusel kirjanduse toetusrühm.