Teisipäev, aprill 23, 2024

Monthly Archives: märts 2022

Venemaa võib riigistada Soome miljardifirmad – raha on sama hästi kui kadunud

NordenBladet — Soome firmade käive oli Venemaal ligi 6 miljardit eurot aastas, sellest pool oli energiafirma Fortumi osa. Nüüd arvatakse, et see raha on sama hästi kui kadunud. Venemaa on märkinud, et võib riigistada Soome ettevõtete vara, välja on toodud Fazer, Paulig ja Valio. See raha on sama hästi kui kadunud. Isegi kui vara ei riigistata, ei saa seda kasutada, vahendab Iltalehti.

Soome majanduse uurimiskeskuse ETLA juht Aki Kangasharju ütles, et arvatavalt antakse nende ettevõtete vara mõnele Vene ettevõtjale, kes kuulub president Vladimir Putini lähiringi. Ehk siis vara läheb sümboolse hinnaga sundmüüki.
Sisuliselt tähendab see natsionaliseerimist. Uueks omanikuks ei pruugi aga saada Vene riik. Soome ettevõtted pääsevad Venemaal ka võlgadest, kui tütarettevõtete vara vahetab omanikku.

Venemaal on kokku 128 Soome firma tütarettevõtted. Nende käive oli enne koroonat ligi 6 miljardit eurot aastas. Töötajaid oli 32 000.

Energiafirmale Fortum kuulub Saksa tütarfirma Uniperiga kahasse Venemaal 12 katlamaja. Uniperile jääb Nord Stream 2 gaasijuhtmega seoses kahju ligi miljard eurot.

Üle poole Soome firmade tegevusest Venemaal oligi Fortumi osa. Venemaa tegevusega teenis ettevõte eelmisel, 2021. aastal ligi 500 miljonit eurot kasumit, mis moodustab 20 protsenti ettevõtte kasumist.

Fortumi suurim omanik on 51 protsendiga Soome riik. Seeläbi saavad kahju nii Soome riik kui maksumaksjad. Fortumisse on investeerinud paljud soomlased oma raha. Ettevõtte aktsia hind läks pärast Vene kriisi vabalangusse. Vene risk oli aga ettevõttes kogu aeg sees, nüüd see realiseerus.

Fortumi vara kaotus tähendab Soomele ka majanduskasvu aeglustumist. Seoses Vene-Ukraina sõjaga kiireneb hinnatõus. Terve maailm on sõltuv Vene, Valgevene ja Ukraina terasest. Samuti kallinevad vili ja väetised.

Vene turu äralangemine mõjutab tervet Euroopat ja seeläbi ka Soomet. Pole võimatu, et Soome majandus läheb langusse.

Majanduse seisukohalt on oluline Hiina roll. Hiina on seni hoidnud madalat profiili.

 

Eesti: Pärnus on sõjapõgenikele väljastatud üle 800 tasuta sõitu võimaldavat ühiskaarti

NordenBladet – Kui pealinnas on Ukraina sõjapõgenikele jagatavate ühistranspordikaartidega tekkinud omajagu segadust, saavad Pärnumaale jäävad pagulased sinise plastkaardi ühe esimese asjana.

Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnutsi saadeti ühiskaardid põgenike Pärnu vastuvõtukeskusse ja siinsetele omavalitsustele juba enne, kui esimesed põgenikud meie kanti jõudsid. Tänaseks on aasta üle Eesti tasuta sõitu võimaldavaid kaarte antud Pärnumaal välja 821.

Norra: Põhja-Norras kukkus alla USA sõjalennuk V-22 Osprey

NordenBladet – Põhja-Norras läks reedel kaduma NATO sõjaväeõppustel osalenud USA sõjalennuk V-22 Osprey, teatas Norra päästeteenistus. Norra politsei kinnitas laupäeval, et kõik allakukkunud lennuki pardal olnud neli inimest said surma.

Norra avalik ringhääling NRK teatas, et õnnetuse põhjustasid tõenäoliselt piirkonna keerulised ilmastikutingimused.

Norras toimuvad NATO vägede õppused. Õppused olid kavandatud juba enne 24. veebruari, mil Venemaa väed Ukrainasse tungisid.

Õppusel osaleb umbes 30 000 sõdurit ja 220 lennukit. Õppused algasid 14. märtsil ja lõppevad 1. aprillil, vahendas Deutsche Welle.

Läti peaminister Krišjanis Karinš: Plaanime vähendada gaasi osatähtsust nii elektri tootmisel kui ka majanduses tervikuna

NordenBladet – Läti vähendab eelolevail aastail gaasi osatähtsust nii elektri tootmisel kui ka majanduses tervikuna, lubas peaminister Krišjanis Karinš. Meretuuleparkide osas eelistatakse Eesti ja Läti ühisprojekti ELWIND.

Liiga suur gaasivajadus ajab üles hinnad ja nõuab Venemaa-ostudele kas teisi allikaid või gaasitarbimise vähendamist.

“Elekter, mida needki valgustid kasutavad, saadakse 64 protsendi ulatuses taastuvaist allikaist. 36 protsendil kasutatakse elektri tootmiseks gaasi. Gaasi vajab viiendik kogu meie majandusest, naftasaaadusi veelgi rohkem,” rääkis Karinš.

Tuuleparkide suhtes on Läti eelistus koos Eesti ministeeriumiga arendatav ELWIND, valitsus loodab ka Latvenergo ja aktsiaseltsi Läti Riigimets koostööle. Eesti Energia ja Taani ettevõtte Orsted arendatava Liivi tuulepargi võimalikku asukohta ei kiideta heaks enne, kui ELWIND-i asukoht teada ja seejärel läbi viidud avalik konkurss.

“ELWIND on meil praegu eelistatud projekt. Valitsus pole veel heaks kiitnud selle tuulepargi jaoks vajalikku mereala. Kui see ala ei osutu samaks, mida soovivad endale ka taanlased, toimub konkurss ja igaüks võib seda endale taotleda. Lätis on tegu kaheetapilise protsessiga. Esmalt määratletakse mereala ja seejärel kuulutatakse välja konkurss, kus võib sellele kandideerida igaüks,” selgitas Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Edijs Šaicans.

Lätil on meres tuuleparkide jaoks pakkuda neli ala, ELWIND-i ning Eesti Energia-Olstedi asukohasoov võib kattuda.

“ELWIND-i projekt on 1000 megavatti. Lisaks arendatakse meil maal asuvaid tuuleparke. Need rajatakse Läti riigimetsa maale ja nende võimsus saab olema 800-900 megavatti. Nii et tekib küsimus, palju neid tuuleturbiine on üldse tarvis ehitada,” ütles Šaicans.

Majandusministeeriumid ajavad oma rida, Eesti Energia koos taanlastega teist rida ja sealt need segadused tekivad. Samas on tuuleenergiat vaja, et elektri hinda allpoole saada.

“Oleme valitsuses heaks kiitnud Latvenergo suuremahulise tuuleparkide rajamise kava. Need saavad olema elamispiirkondadest eemal asuvail metsaalade,” ütles Karinš.

Läti valitsus julgustab nii eratarbijaid kui ka ettevõtteid oma energiaallikaid välja vahetama ja annab kodudele selleks ka toetust.

Norra: Peaminister Jonas Gahr Støre: Plaanime tõsta kaitsekulutusi 360 miljoni euro võrra

NordenBladet – Norra valitsus teeb ettepaneku tõsta kaitsekulutusi tänavu 3,5 miljardi krooni ehk 360 miljoni euro võrra, ütles peaminister Jonas Gahr Støre reedel parlamendis.

Raha on mõeldud relvajõudude ja tsiviilvalmisoleku parandamiseks, aga ka tugevdamaks riigi võimet ennetada ja tõrjuda digirünnakuid, ütles Støre.

“Need on vajalikud meetmed, sest me seisame silmitsi üha ettarvamatuma ja agressiivsema Vene režiimiga,” ütles ta ja lisas, et Vene president Vladimir Putin on tõstnud oma tuumavägede valmiduse taset, mis suurendab niigi pingelises olukorras ebakindlust.

“Norra on NATO silmad põhjas”, ütles Støre.

Lisarahaga on kavas suurendada kaitsejõudude kohalolekut Põhja-Norras. Raha läheb ka politseile luureohtude tuvastamise võime parandamiseks.

Støre sõnul valmistub Norra ka erakorraliseks olukorraks, kui riiki jõuab kuni 100 000 Ukraina põgenikku.