Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: detsember 2020

TÖÖDE vastuvõtt rahvusvahelisele loovusfestivalile White Square 2021 on avatud!

NordenBladet – Valgevenes Minskis toimub toimub 9.-11. juunini Ida-Euroopa üks suurimaid loovusfestivale White Square 2021. Eriti varajase linnukese soodushind konkursil osalemiseks kehtib kuni 15. jaanuarini.

Töid, mida saab esitada 7 eri kategoorias, hindab 6 erinevat rahvusvahelist žüriid.

Lisainfo ja tööde esitamise keskkond: adfest.by/en

Tutvu eelmise aasta võitjatega: Eesti agentuurid Not Perfect ja Newton loovusfestivalil White Square 2021 võidukad

Eesti: Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) andis tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna Eesti meditsiinitöötajaile

NordenBladet – Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad on koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele kandnud esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.

EPRA presidendi Margus Metsa sõnul on arstid, õed ja hooldustöötajad tänavu lisaks oma eesliinitööle olnud ka eestkõnelejateks kogu ühiskonnale. „Meie meditsiinisektor on viimase aastaga kindlasti varasemast avatumaks muutunud ja ühiskonnas pildile tulnud. Ja see protsess jätkub. Kui pisut utreerida, siis tänavu pidid Eesti arstid paljudele konspiratsiooniteoreetikutele selgeks tegema, miks ja kuidas käsi pesta või maski kanda, 2021. aastal keskendub aga nende selgitustöö rahvatervise seisukohalt veelgi olulisemale vaktsineerimisteemale.“

Metsa sõnul tõi koroonakriis ja meditsiinitöötajate roll selle lahendamises ilmekalt välja ka mitmete poliitikute ja kõrgemate riigiametnike nõrkuse avalikkusega suhtluses ja oma tegevuse ning otsuste selgitamisel. „Koroonakriisis jätsid mitmed ministrid ja parlamendipoliitikud kasutamata võimaluse vait olla. Selgeks sai ka see, et kõrgemate riigiametnike valikukomisjon ning Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus peaks edaspidi suuremat tähelepanu pöörama meie avaliku sektori tippjuhtide avaliku esinemise ja meediasuhete alaste oskuste täiendamisele. Riikliku kriisikommunikatsiooni päästis kevadel krahhist praktiseeriva arsti dr Popovi asumine teema eestkõnelejaks,“ märkis Mets.

Kevadise koroonakriisi käigus Eesti arstkonna ja meditsiinisüsteemi eestkõnelejaks tõusnud Arkadi Popovi kiire tähelend avaliku esinejana kinnitas Margus Metsa sõnul veelkord, et tähendusrikkaks ja efektiivseks kommunikeerimiseks ei piisa esineja tiitlist ega “jutu lobedusest”, vaid peab ka teadma, millest räägid ning omama erialase tööga välja teenitud autoriteeti. „Kriisikommunikatsiooni juures ei ole nii, et andis jumal ameti, annab ka mõistuse – lisaks pädevusele tähtsustuvad eriliselt ka kommunikaatori isikuomadused ja see, et tema stiil peab vastama auditooriumi ootustele. On kahetsusväärne, et mitmed Eesti juhtpoliitikud ei suutnud koroonakriisi tingimustes enamust neist nõuetest täita, kuid ronisid ikka järjekindlalt püünele tehes karuteene kogu kriisijuhtimisprotsessile.“

EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju.
Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.

Tänavu anti tiitel välja üheteistkümnendat korda, varasemalt on selle pälvinud:

2019 – Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos
2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis
2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7
2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni
2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale
2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima
2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat
2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni
2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel
2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euroteavituse projekti vedamise eest

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsioonivaldkonnas töötavaid inimesi. Liitu kuuluvad kommunikatsioonivaldkonnas töötava inimese avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.

Eesti: Jägala jõe alamjooksul lisandus kultuurimälestiste hulka kaks arheoloogilist leiupaika

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas Harjumaal Jõelähtme vallas kultuurimälestisteks kaks uut arheoloogiamälestist. Mõlemad koosnevad asulakohtadest ja muistsetest põllujäänustest.

Jägala jõe alamjooksul paikneb hulgaliselt muistseid inimasustuse ja -tegevuse jälgi. Juba varem on seal kaitse all võetud Jägala Jõesuu rauaaegne linnus ja linnuse asulakoht. Nüüd tunnistas kultuuriminister mälestiseks linnusest paarsada meetrit ida poole jääva asulakoha ja muistsed põllujäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega umbes 750 aastat pKr. Teine mälestis on muististekompleks, mis koosneb seitsmest eriaegsest asualakohast ja fossiilsetest põllujäänustest. Asulakohtade dateeringud jäävad vahemikku 6510 aastat eKr kuni 1050 aastat pKr.

„Kogu Jägala jõe alamjooksu piirkond on arheoloogilises mõttes eriline ning osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Sealsed muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Asulakohtade ja muistsete põldude kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani ning on seetõttu kõrge teadusliku väärtusega,“ selgitas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali nagu näiteks kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente ja savinõukilde. Lähestikku asuvatele mälestistele kehtestati ühine kaitsevöönd, mis hõlmab ka juba kolme kaitse all olevat mälestist: Linnamäe hüdroelektrijaama pais, Jägala Jõesuu linnus ja asulakoht.

Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska, teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal.

 

Eesti: Oluliselt kasvava eelarvega Euroopa Liidu teaduse raamprogramm “Euroopa horisont” toetab Eesti teadlasi

NordenBladet — 2021. aastal algab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” uus periood ligi kolmandiku võrra kasvanud eelarvega. Programm keskendub varasemast enam innovatsioonile ning teadustulemuste ühiskonnas rakendamisele.

“Teadusprogramm „Euroopa horisont“ on maailma suurim ja ambitsioonikaim teadusprogramm, mis koos teaduse rahastamise kasvuga Eesti riigieelarvest avab meie teadlastele suurepärased võimalused uute lahenduste väljatöötamiseks ning koostööks,” sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. “Loodan, et programmi toel saavad meie teadlased oma teadmiste ja oskustega aidata lahendada Euroopa ees seisvate keskkonna või tervishoiu valdkonna väljakutsete lahendamist.”

Järgneval seitsmel aastal investeeritakse teadusprojektidesse 95,5 miljardit eurot. Raamprogramm seab jätkuvalt olulisele kohale baasteaduse, näiteks Euroopa Teadusnõukoja või Marie Sklodowska-Curie grantide kaudu, ent võrreldes varasemaga kasutatakse ka nn missioonipõhist lähenemist ning oodatakse enam panustamist ühiskondlikult olulistesse teemadesse nagu digitaliseerimine, keskkonnaküsimused, tervisevaldkond või puhas energia. Seejuures on kolmandik eelarvest suunatud just Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.

Eesti teadusasutused on Euroopa Liidu teadusraha taotlemisel ja kasutamisel olnud üha edukamad. Aastatel 2014-2020 kestnud raamprogrammist “Horisont 2020” on seni rahastatud 618 Eesti osalusega projekti ning Euroopa Liidu panus Eesti asutuste teadus- ja arendustegevusse on olnud 232,4 miljonit eurot.

Lisaks raamprogrammile jõuti aasta lõpuga kokkulepeteni ka Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aastateks 2021–2025 ning rahvusvaheline tuumaenergia suurprojekti ITER uue perioodi arengutes. Arutelud Euroopas jätkuvad uuel aastal Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiinstituudi (EIT) ja suurte koostööpartnerluste üle ning kokkuleppeid ootavad „Euroopa horisondi“ rakendamisega seotud küsimused.

 

 

Silmapaistvad muusika- ja kunstitudengid – NEMAD on selle aasta Artur Lemba ja Eduard Wiiralti stipendiumide saajad

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas andis  22. detsembril Eesti Muusika- ja teatriakadeemias üle Artur Lemba ja Eduard Wiiralti nimelised loomingulised stipendiumid. Silmapaistvatele muusika- ja kunstitudengitele mõeldud stipendiumi laureaatideks osutusid Anna Mari Liivrand, Kaisa Maasik, Tauri Västrik, Anita Maasalu, Evita Lohu ja Liisa Hõbepappel. 

„Jõulupühade eel koos Eesti muusika- ja kunstimaastiku tulevaste tippudega meie kultuuri suurnimede pärandi järjepidevust tähistada on üks meeldivamaid iga-aastaseid traditsioone. Tänavu on nii kunstnikele, muusikutele kui ka ülejäänud kultuurirahvale olnud erakordselt raske ja ehmatusi täis aasta. Seda suurem rõõm on aasta lõpus avastada, et Eesti kunsti ja muusika klassika on ka tänavu au sees olnud, autoritasud stipendiumide maksmiseks on raskustest hoolimata laekunud ja nii saame rõõmustada koguni kuue noore loomeinimese üle,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Kõik Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Stipendium anti muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala tudengile Anita Maasalule, muusika interpretatsiooni õppekaval klaverierialal õppivale Evita Lohule ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekaval heliloomingu suunal õppivale Liisa Hõbepappelile.

Artur Lemba nimelisele loomingulisele stipendiumile said kandideerida klaveri-, heliloomingu ja muusikateaduse eriala üliõpilased. Konkursile laekus 12 taotlust bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe tudengitelt, esindatud olid nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka mainekad rahvusvahelised kõrgkoolid. Valikukomisjoni kuulusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Interpreetide Liidu esindajad.

„Komisjon tõstis taotlejate puhul esile mitmekülgsust ja kõrget motiveeritust, samuti selgete eesmärkide olemasolu nii erialases loomingulises tegevuses kui ka õppetöös. Kõigil kandidaatidel on tugev tulevikupotentsiaal valitud erialal, mida kinnitab juba nende praegune aktiivne osalemine Eesti muusikaelus,“ märkis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts.

Wiiralti stipendiumid pälvisid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekava esimese aasta magistrant skulptuuri, installatsiooni ja joonistustega tegelev Anna Mari Liivrand, samal õppekaval magistriõpinguid lõpetav kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik ning Helsingi Aalto ülikooli magistrant, moekunstnik Tauri Västrik.

Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi valikukomisjoni kuulusid kunstikõrgkoolide, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindajad. Eksperdid rõhutasid konkursi kõrget taset – kokku laekus 27 taotlust nii bakalaureuse- kui magistritaseme kunstitudengitelt nii Eesti kui välismaa kõrgkoolidest. „Noorte loovisikute sihikindlus ja kunstiliste valikute julgus on imetlust väärt. Lõppvalikusse jõudnud stipendiaatide puhul tõsteti esile nende väga selgelt välja kujunenud isikupärast ja jõulist loojapositsiooni, eksperimendijulgust meediumide ja materjalidega, traditsioonide, poeesia ja elulise praktikaga,“ tõi välja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Kultuuriministeerium on Artur Lemba ja Eduard Wiiralti autoritasude seadusjärgne pärija ning stipendiumifondid kogunevad autoritasudest, mis kogutakse Lemba ja Wiiralti teoste kasutamise eest. Stipendiumide andmise eesmärk on edendada muusika- ja kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Artur Lemba nimelist stipendiumit summas 2000 eurot annab Kultuuriministeerium välja alates 2018. aastast, Eduard Wiiralti nimeline stipendium loodi 2004. aastal ja selle suuruseks on 3000 eurot. Wiiralti pärandi suurim hoidja Eesti Kunstimuuseum lisab Wiiralti stipendiumile omalt poolt eluaegse kuldkaardi, millega stipendiaat pääseb kõigisse muuseumi filiaalidesse alati tasuta. Eesti Kontsert jagab stipendiaatidele priipääsmeid oma 2021. aastal korraldatud kontsertidele.

Artur Lemba (1885–1963) on üks Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Eduard Wiiralt (1898–1954) on Eesti üks aegade silmapaistvamaid graafikakunstnikke, kelle looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemade rohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest.

Sündmust saab vaadata järele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Youtube kanalilt.