NordenBladet – Norra Bjerkreimi vallal ja mäeomanikul Arvid Mælandil on soov luua Norra oma Rushmore’i mägi kuningas Harald V näokujutisega. Idee on saanud toetust ja nüüd hakatakse seda ellu viima.
Põllumees Arvid Mælandile kuulub Bjerkreimi valla Lauperki mäepiirkonnas suur farm, mis asub Lääne-Norra Rogalandi maakonnas. Põllumees soovib mäge annetada, et sinna saaks kuningale luua monument. Idee inspiratsiooniks on USA Lõuna-Dakotas asuv Rushmore’i mägi, millel on kujutatud neli USA presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln.
Arvid Mælandi arvates saab Norra kuninglik perekond liiga vähe tähelepanu. Lisaks on Harald V rahva seas väga populaarne ja kindlasti väärib sellist mälestusmärki.
Bjerkreimi linnapea Kjetil Slettebø toetab ideed ja usub, et mälestusmärgist saaks suur turismimagnet.
Nii maaomanik kui ka vald on hakanud plaani elluviimiseks otsima finantseerimisvõimalusi.
Peaaegu 3000 elanikuga Bjerkreim asub väga looduskaunis kohas.
NordenBladet — Äsja lõppes koolides ja lasteaedades juba traditsiooniks saanud “ProgeTiigri tulevikutegijate” õpilasüritus. Kahe kuu vältel lõi tegevustes kaasa ligi 11 550 õpilast 180 haridusasutusest üle Eesti. Kolmandat aastat toimunud õpilasürituse töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile. Eesti saavutas tegevuste ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 664 üritusega teise koha Poola järel.
“Lapsed programmeerisid, õppisid koos robotitega keeli ja matemaatikat, laulsid ja tantsisid, viisid läbi liiklus- ja keskkonnateemalisi projekte, lennutasid droone ja tegid kaunist pikselkunsti,” ütles Haridus- ja Noorteameti ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum ning nentis, et vaatamata sellele, et suuri kokkusaamisi korraldada ei olnud võimalik, toimus palju põnevat sellegipoolest ning osalejaid oli rohkelt.
“ProgeTiigri” õpilasüritustel oli võimalik osaleda 21. septembrist kuni 20. novembrini. Lapsed said end proovile panna programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid tehes, mida võis lahendada nii seadmetega kui ilma. Noorimad osalejad olid lasteaialapsed, kes alustasid legoklotside programmeerimisega ning panid liikuma mesilasi, tigusid, pandasid või oma kaaslasi. Suuremad õpilased pidid hakkama saama juba raskemate ülesannetega – juhtida tuli roboteid ja droone ning lahendada erinevaid loovülesandeid. Ülesandeid tehti nii õppetöö ajal, pärast tunde huviringis kui ka ühisüritustel. Juhendajateks võisid olla ka õpilased ise, kes õpetasid oma kaasõpilasi, lapsevanemaid või õpetajaid.
Osalejatele, kes kandsid õpitoa Euroopa koodinädala kaardile ja tegid postituse ürituse Facebooki, loositi välja auhindu.
Õpilasürituse ülesanded on huvilistele lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.
Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” on kolme aasta jooksul osalemisrõõmu pakkunud enam kui 35 000 õpilasele.
Harno ProgeTiigri programm äratab õppijates huvi inseneriteaduste, disaini ja tehnoloogia ning IKT valdkondade vastu. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.
Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Harno.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega.
NordenBladet —21. novembril hübriidüritusena toimunud noorte roheideede konkursi võitis rahvusvaheline meeskond RE-PEAT kaasahaarava õppeprogrammiga Re-Imagining Nature in the Classroom turbaalade väärtustamiseks ja noorte loodusele lähemale toomiseks.
Žüriiliikme Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Janika Lahe sõnul oli võitja valimine tõeliselt keeruline, sest toredaid särasilmseid ja entusiastlikke noori oli palju. „On rõõm, et häid ideid oli nii palju ja need olid samas ka üsna erinevad, seda nii probleemipüstituse kui lahenduse küpsuse poolest. Žürii võttis hindamisel arvesse ka seda, kui suurt mõju omaks probleemi lahendamisele väljapakutud uuendusliku idee elluviimine. Loomulikult mõjutas hindamist ka noorte esinemisoskus ning kõigile osalejatele oli see kindlasti heaks kogemuseks. Loodame, et noortel jätkub tahtejõudu ja innukust oma lahendustega edasi töötada,“ lausus Laht.
Inimeste teadlikkus turbaalade väärtusest on drastiliselt madal, kuid see muutuks kohe, kui käiku läheks võitnud meeskonna RE-PEAT inspireeriv õppeprogramm 7-11aastastele lastele. Sood seovad väga tõhusalt süsinikku, kuivendatuna on need aga vastupidi süsinikuheite allikaks. Programm ärgitab lapsi soodest rohkem teada saama, nad õpivad tundma ökosüsteeme ning nende seoseid loodusnähtustega. Programmi kuuluvad interaktiivsed tunnid klassis, kus turvas võetakse lähema vaatluse alla, samuti hariv ja äge veebiplatvorm ning õppekäigud rabadesse.
Teise koha saavutas Tallinna Polütehnikumi õpilaste meeskond Ökomotion, kes teeb tavalisest jalgrattast elektriratta ning kelle ideeks on luua uue põlvkonna e-tõukerattad, mis on turvalisemad ja taskukohasemad ning mõeldud igapäevaseks ohutuks linnasiseseks sõiduks.
Kolmanda koha pälvis Läti Ülikooli tudengite meeskond Gudrā Taras Sistēma, kes soovib rajada automatiseeritud masinate võrgustikku elamupiirkondadesse, et muuta joogipakendite tagastamine võimalikult mugavaks. Masinatesse karastusjookide pakendeid tagastades saab iga hoiustatud ühiku eest tasu.
Laupäeval toimunud rahvusvahelisel ideeloomepäeval Empowering Youth: Green Together osales ühtekokku ligi 300 noort. Ideeloomepäeva kutsus Eesti kokku Põhja-Balti koostöö NB8 eesistujamaana.
Üritus toimus Eesti eestvedamisel esmakordselt ning loodetavasti saab sellest traditsioon, mille korraldamise saab tuleval aastal üle võtta järgmine NB8 eesistuja.
Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on alates 1992. aastast toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad – Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu -, et mitteametlikus õhkkonnas arutada nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt olulistel aktuaalsetel teemadel.
Auhinnad:
I koht – 1000€ ja pääs Prototroni noorteprogrammi TOP 50sse – tiim RE-PEAT
II koht 750€ ja pääs Negavatt TOP 15sse – tiim Ökomotion
III koht 750€ – tiim Gudrā Taras Sistēma
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon tegi ettepaneku maksta haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul aitaks muudatus pidurdada koroonaviiruse levikut ja seega ka pikaajalist mõju majandusele.
Koka sõnul loob rahanduskomisjoni ettepanek sotsiaalkomisjonile võimalused haigushüvitise senisest varasemaks väljamaksmiseks. „Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks on oluline, et inimesed ei läheks tööle haigusnähtudega. Seetõttu tegime ettepaneku, et ajutiselt makstakse haigushüvitist alates teisest tööpäevast. See muudatus võimaldab haigusnähtudega isikutel koju jääda ilma enda ja oma pere toimetulekut ohtu seadmata.“Kokk rõhutas, et ettepanekuga on nõus kõik tööjõuturu osapooled. „Lähtusime enda ettepanekus tööandjate ja ametiühingute vahel saavutatud ühisest arusaamast. Oluline on, et tööandjate ja maksumaksjate õlgadele ei jääks pikaajaliselt liiga suurt koormat. Seetõttu on muudatus esialgu plaanitud kehtima 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.“ Ta lisas, et sõltuvalt koroonaviiruse levikust peab ka edaspidi olema valmisolek teha kiireloomulisi muudatusi erinevates seadustes.
Esmaspäevasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil viidi järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks sisse muudatus, mille kohaselt eraldatakse valitsuse reservfondist 2,5 miljonit eurot haigushüvitise maksmiseks alates teisest haiguspäevast, mis on lisaks haigekassa eelarvest ettenähtud 2,5 miljon eurole. Seega on kokku haigushüvitiste maksmiseks ette nähtud tuleva aasta eelarvest 5 miljonit eurot. 2021. riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine on kavandatud 9. detsembri täiskogu istungile.
NordenBladet —Kahe riigi kohtusüsteemi tabanud probleemid on olnud üsna sarnased. Paljud suulised istungid lükkusid viirusepuhangu tõttu edasi ja kohtute personal suunati kaugtööle, esile kerkisid mitmesugused tehnilised raskused ning kannatas inimeste omavaheline suhtlus ja koostöö. Inimliku poole pealt on ühiseks mureks töö- ja pereelu kokkusobitamine, sest vanematel tuleb töö kõrvalt tegeleda ka koduõppele suunatud lastega.
Koroonakriis sundis töötama pabertoimikuta
Samas on keeruline aeg sundinud kiiresti nutikaid lahendusi otsima. Riigikohtunik Kai Kullerkupp rääkis oma ettekandes, et videoistungite korraldamise võimalusi on Eesti kohtutes järjepidevalt arendatud, kuid nende laiema kasutuselevõtu tingis just pandeemia puhkemine. Kõigis kohtuastmetes püüti eriolukorra ajal lahendada võimalikult palju kohtuasju kirjalikus menetluses, mis oli võimalik tänu e-toimikule ja ühtsele kohtute infosüsteemile. Videokohtumistega asendati ka paljud kohtute sisenõupidamised.
“Oluliselt muutus pandeemia ajal Riigikohtus ka töö dokumentidega – paberkandjaid asendasid digitaalsed dokumendid. E-toimiku tähtsus suurenes ja varasema töökorralduse juurde ei pöördutud täiel määral tagasi isegi pärast eriolukorra lõppu,” märkis Kullerkupp. Samas on koroonakriis mõjutanud Riigikohut vähem kui I ja II astme kohtuid, sest suulisi istungeid toimub kõrgeimas kohtuastmes harva.
Prantsusmaal pole kohtute töö digiteerimisega veel nii kaugele jõutud, mistõttu soovis Kassatsioonikohus Eestist selles vallas kogemusi hankida. Näiteks puudub Prantsusmaal ühtne kohtute infosüsteem ja sellepärast kantakse kõrgeima astme kohtusse saabunud dokumendid andmebaasi käsitsi. Kui Eestis on kõikide kohtuastmete lahendid elektrooniliselt kättesaadavad, siis Prantsusmaal alles tegeletakse selleks vajalike tehniliste lahenduste loomisega.
Prantsusmaa alles hakkab kohtulahendeid avaldama
Lähiaastail on Prantsusmaal kavas avaandmetena veebi üles panna neli miljonit kohtuotsust ja -määrust ning nendest isikuandmete eemaldamiseks luuakse praegu sobilikku robotsüsteemi. Seetõttu olid prantslased väga huvitatud, kas ja millisel määral on Eestis kohtulahendid avalikud ning milliseid andmekaitse küsimusi on tekkinud info avaldamisel. “Eestil on väikese riigina lihtsam muudatusi juurutada, aga nägime, et Prantsusmaa on teinud selles osas suuri edusamme,” ütles Riigikohtu esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto.
Eestis on kohtulahendid reeglina avalikud, kuid osa isikuandmeid varjatakse seadustes sätestatud reeglite alusel. Prantsusmaal on seni avaldatud ainult kõrgeima kohtuastme lahendeid ning I ja II astme kohtute puhul oli see küsimus jäetud iga kohtuniku enda otsustada. Alates 2022. aastast tuleb avaldada ka II astme kohtute lahendid – seejuures peab juba praegu kehtivate reeglite kohaselt varjama kõik isikuandmed.
Konverentsil andsid ülevaate õigusemõistmisest eriolukorra ajal riigikohtunikud Kai Kullerkupp ja Velmar Brett, Kassatsioonikohtu sotsiaalõiguse kolleegiumi esimees Bruno Cathala ning kriminaalkolleegiumi kohtunik Henri de Laroisière de Champfeu.
Eesti e-toimiku süsteemist ja juurdepääsust kohtulahenditele rääkis Riigikohtu direktor Kerdi Raud ning andmekaitse põhimõtteid lahendite avaldamisel selgitas Riigikohtu esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto. Kassatsioonikohtu ametnikud tutvustasid omakorda kohtulahendite avaldamist ja avaandmete kasutamist Prantsusmaal.
Kassatsioonikohus on Prantsusmaa kõrgeima astme kohtus, millel on lõplik sõna kõigis kriminaal- ja tsiviilasjades. 1790. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal loodud kohus asub Pariisi justiitspalees.
Veebikonverentsil osalesid teiste seas Riigikohtu esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto, Riigikohtu direktor Kerdi Raud ja riigikohtunik Kai Kullerkupp (vasakult paremale).
Foto: Riigikohus
Allikas: Riigikohus Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
