Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna jätkab Liisa-Ly Pakosta

By

-

august 15, 2020

NordenBladet — Sotsiaalminister Tanel Kiik tegi otsuse nimetada järgmiseks viieks aastaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale Liisa-Ly Pakosta. Voliniku konkursile esitati ühtekokku 12 kandidaati, kellest lõppvooru jõudsid kolm. Uus ametiaeg algab 6. oktoobril.

„Liisa-Ly Pakosta on teinud tänuväärset ning olulist tööd võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel Eestis. Kuigi konkursile esitas oma kandidatuuri veel mitmeid tugevaid kandidaate, tegin konkursikomisjoni paremusjärjestust arvesse võttes ja pärast kolme lõppvooru pääsenud kandidaadiga kohtumist ettepaneku voliniku ametis jätkata Liisa-Ly Pakostale,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Loodan ka tulevikus meie heale koostööle erinevates valdkondades ja sekkumist vajavates küsimustes, mis puudutavad näiteks soolise palgalõhe vähendamist, mitmekesisuse toetamist, diskrimineerimise ärahoidmist ning kõigi ühiskonnaliikmete võrdset kohtlemist.“

Teiseks ametiajaks tagasivalituna soovib volinik jätkata head koostööd Eesti inimeste võrdsete võimaluste nimel. “Meil on olnud meeskonnana väga hea koostöö nii teiste riigiasutuste kui ka ettevõtjatega, kodanikuühenduste kui koolinoortega sidusama ja ühtehoidvama igapäeva nimel. On hea, et valitsus on võrdsuspõhiõiguste valdkonda oma otsustes arendanud ja hoidnud, sest see on lahutamatu osa Eesti inimeste turvalisusest. Võrduspõhiõiguste kindla tagatuse nimel tuleb iga päev sihid selged hoida,” ütles volinik Liisa-Ly Pakosta.

Konkursikomisjoni kuulusid sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, riigikantselei ja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esindajad. Voliniku praegune ametiaeg lõppeb käesoleva aasta sügisel.

Kandidaatide puhul hinnati teadmisi voliniku pädevusvaldkonnast, terviklikku arusaama valdkondlikest väljakutsetest ning neile välja pakutud lahenduste sisukust ja asjakohasust. Samuti hinnati kandidaatide senist töö- ja juhtimiskogemust, sealhulgas valmisolekut juhtida voliniku kantseleid kui iseseisvat riigiasutust.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinik jälgib muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Tema amet on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja hoida ära mis tahes diskrimineerimist. Samuti seisab volinik selle eest, et ühiskonnas väärtustataks mitmekesisust, võrdset kohtlemist ning naiste ja meeste võrdsust. Vajadusel nõustab volinik valitsust ja valitsusasutusi soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ning teeb neile ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta.

Pressiteade eesti viipekeeles

[embedded content]

Eesti looduskaitse sünnipaigas on nüüdsest mälestuskivi

By

Helena-Reet Ennet

-

august 15, 2020

NordenBladet — Vilsandi loodushoiumeelse kogukonna auks ja Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks avasid Keskkonnaministeerium ja Saaremaa vald eile saarel meie esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi.

Mälestuskivi avamisel ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt: „Artur Toom muutis oma väsimatu loodushoiutööga Vaika saared tuntuks kogu Eestis ja laiemaltki. Tema algatusest on tänasest välja kasvanud enam kui 230 km2 suurune Vilsandi rahvuspark. Artur Toomi eeskuju näitab, kui oluliseks saab kujuneda iga üksikisiku panus meie looduse hoidmisel.“

Sada kümme aastat tagasi, 14. augustil 1910, sündis Eesti esimene kaitseala – Riia Loodusuurijate Ühing rentis Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel, Vaika linnusaared. Eesmärgiks oli tagada lindude pesitsusrahu. Artur Toomi mälestuse jäädvustamiseks avasid Keskkonnaministeeriumi kantsler Meeli Münt ja Saaremaa Vallavolikogu esimees Tiiu Aro, täna Vilsandi saarel mälestuskivi

Käesolev looduskaitse 110. juubeliaasta on pühendatud elurikkusele ja motoks on „Hoia, mida armastad!“. Selle raames tähistatakse sel nädalavahetusel Eesti Looduse Päeva. „Lisaks hoidmisele ja armastamisele on oluline ka teada ning tunda loodust,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. “Seepärast on tänuväärne, et meie loodusseltside, -ühingute ja –muuseumide juhendamisel saab Eesti loodust paremini tundma õppida.“ Eesti looduse päeva sündmuste jadas juhendab keskkonnaminister koos Andres Läänega pühapäeval Raplamaal Jalase matkarajal ja Sõbessoo järve ääres toimuvat matka. „Eesti looduse päev on ju meie ühine ettevõtmine, millega püüame ühe pika nädalavahetuse jooksul pakkuda valikut võimalustest, kuidas Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Ühtlasi on see ka kõigi loodussõprade päev, et viibida, õppida ja õpetada meie looduses,“ sõnas keskkonnaminister.

Laupäeval ja pühapäeval toimub üle Eesti mitmeid ekskursioone, matku, võistlusi jne. Eesti looduse päeva kalendriga saab tutvuda SIIN ja SIIN

Saaremaa on Eesti looduse päeva tähistamisel fookuses ka homme, kui Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussi eestvõtmisel ning Keskkonnaministeeriumi toel toimub Mihkli talumuuseumis päeva pidulik kontsertaktus. Vaata lisa Eesti Looduskaitse Seltsi kodulehelt.

Looduskaitse juubeliaasta jätkub ka Eesti looduse päeva järel. Ootame endiselt näiteid headest tegudest Eesti looduse heaks: paisid Eesti loodusele kogume veel kuni 3. oktoobrini ja jagame neid Keskkonnaameti Facebooki albumis „110 paid Eesti loodusele“. Kokkuvõtted üleskutsest teeme oktoobris. Ootame lühikesi kirjeldusi koos tegevust või selle tulemust tutvustava fotoga aadressile 110paid@keskkonnaamet.ee.

Reisi Eestis: Haapsalu piiskopilinnus, toomkirik ja keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega vallikraav + FOTOD!

By

Helena-Reet Ennet

-

august 14, 2020

NordenBladet – Haapsalu piiskopilinnus Läänemaal (aadress: Lossiplats 3, Haapsalu, 90502 Lääne maakond) on Haapsalu kesklinnas asuv 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks ning mis oli kindlusena kasutusel 13.–17. sajandini. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!

Augusti täiskuuöödel toimuvad Valge daami päevad toovad igal aastal Haapsallu hulgaliselt külalisi, et toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal daami kasvõi viivuks näha. Valge Daami ilmumise ajal Haapsalu pidutseb — peetakse Valge Daami aega, kus terve linna on vallutanud kontserdid, etendused, näitused ja peod. Valge Daami legendi loe SIIT. 1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga.

Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.

Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.

Piiskoplinnuse ajalugu:
Linnuse ehitamine ja areng
Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini.

14. sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni.

15. sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu sama kõrguse. Püstitati ka esimene algrajatisest väljapoole jääv ehitis: lääneküljel asuv nelinurkne vahitorn, mille funktsiooniks oli arvatavasti kiriku peaportaali turvamine. Sisehoov sai sel ajal täies ulatuses ristkäigu. Linnuse idavärava ette rajati ka väike eeslinnus, sama sajandi lõpul tugevdati ka õhukesi ja kohati varisemisohtlikke müüre. Aastail 1507–1508 rajati suur idapoolne eeslinnus (laagerkastell).

Linnus Liivi sõjas
Liivi sõjas sai linnus tugevasti kannatada ja moderniseeriti rootslaste poolt uute kindlustusreeglite kohaselt. Eeslinnuste jäänused kasutati ära unikaalse müürisisese vallkindlustuse loomiseks, nimelt rajati linnuse välismüüridest sissepoole uus vallikraav ning sellest omakorda sissepoole veel muldvall.

Linnus De la Gardiede valduses
Haapsalu linnuse vanima osa kavatsesid De la Gardied ümber ehitada uhkeks renessansslossiks. Selleks tellis Jakob De la Gardie Augsburgi arhitektilt Matthias Hollilt ka projekti, kuid tööd katkestati 1688. aasta 23. märtsil kell 3 öösel puhkenud tulekahjus, kus said kannatada kõik lossi eluruumid, kiriku katus, orel, mille krahv Magnus Gabriel De la Gardie oli nelipühadeks 1658. aastal kinkinud. Tules hävis kõik, välja arvatud kirik. Nii seisis lossihoov koos varemetega poolteist sajandit ja hoovi kasutas linnarahvas karjamaana.

Linnuse kiriku taastamine
Toomkirik koos torniga ehitati uuesti üles, pandi ka uus kirikukell, aga 18. märtsil 1726 viis kevadtorm kiriku katuse ja pühakoda jäeti maha kuni 15. oktoobrini 1889, mil pastor Leopold Rödderi algatusel ja juhtimisel see taaspühitseti. Hiljem on küll kirikut rüüstatud, aga tules ja sõdades see pole enam kannatada saanud.

1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureeriti kirik. 2001. aastal avastati suure linnuse põhjapoolse müüri konserveerimistöödel vastu linnamüüri ehitatud ja erakordselt hästi säilinud keskaegse esindusliku hoone rusud. Seinamaalingute ja iseäranis kaunite ahju kahlitega hoone hävis arvatavalt 1563. aastal, mil Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi väed.

Varem on Haapsalu linnusevaremetes korraldatud spordiüritusi, viimasel ajal aga kontserte.

Fotod: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet

Reisi Eestis: Valge Daami päevad Haapsalus ja legend surematust armastusest + FOTOD!

By

Helena-Reet Ennet

-

august 14, 2020

NordenBladet – Augusti täiskuuöödel toimuvad Valge daami päevad toovad Haapsallu külastajaid nii Eestist kui välismaalt. Tuhanded inimesed sõidavad siis Haapsallu, et toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal daami kasvõi viivuks näha. Valge Daami ilmumise ajal Haapsalu pidutseb — peetakse Valge Daami aega, kus terve linna on vallutanud kontserdid, etendused, näitused ja peod.

Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel päeval tuli pettus avalikuks ning piiskopliku nõukogu otsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema, aga neiule pandi kaasa tükk leiba ja kruus vett ning müüriti ta elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina.

Aga naise hing ei saanud rahu ja nii leinab ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal ning jutustab inimestele surematu armastuse lugu.

Valge Daami aeg on juba kolmel aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.

Valge Daami ajal on Karja tänav käsitöötänav, mille märksõnadeks on Eesti rahvuslik käsitöö ja rahvakultuur. Lossiplatsil toimuvad etendused ja kontserdid (tänavu oli vabaõhulavstus “Haapsalu legend”).

Valge Daami päevad (ka Valge Daami aeg) on Haapsalus igal aastal augustis toimuv kultuuriüritus. Üritust korraldab Haapsalu Kultuurikeskus. Üritus on ajendatud Haapsalu Valge Daami legendist. Esimene üritus toimus 1980. aastatel. Fotod: (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Eesti: Rannarootsi muuseum Haapsalus (Eestirootslaste muuseum Eestis) + FOTOD!

By

Helena-Reet Ennet

-

august 14, 2020

NordenBladet – 1992. aastal Haapsalus asutatud Rannarootsi muuseum (rootsi keeles Aibolands Museum) tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis. Püsinäitusel tutvustatakse eestirootslaste ajalugu kaugest minevikust kuni tänapäevani. Muuseumi eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste ajaloo ja kultuuripärandi uurimise, säilitamise ja tutvustamisega. Alates 2002 haldab Rannarootsi muuseumi Eesti Kultuuriministeerium.

Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat.

Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitmeid: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et oleks meresõitmisel kindlamad tugipunktid, samuti oli baltisaksa aadel huvitatud kristlastest talupoegadest ja kindlasti on tegemist ka inimese igipõlise seiklushimuga ja tahtmisega näha ja vallutada uusi asustamata alasid.

Rootsi kuninga poolt avatud majas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud vaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda pildivaipa küllalt ära kiita!

Rannarootsi vaip jutustab rootslastest, kes tulid Eestimaale umbes 1000 aastat tagasi. Halli talurahva argipäeva taustal on rannarootslaste ajaloos palju värvirikkaid hetki, mis kokku moodustavad ühe väga omapärase saaga: kunagi tuldi üle mere asustamaks Eestimaa inimtühje rannikuid ja saari. Oma eriliste privileegidega suudeti säilitada rootsi identiteet läbi aastasadade kuni Teise maailmasõjani. Erinevad riigivõimud, sõjad, epideemiad, pidev võitlus oma õiguste eest, omapärane rahvatraditsioon, oma rootsikeelse hariduse ja kultuurimaailma ülesehitamine – need on siinse jutustuse märksõnad. Rannarootsi vaip on tikitud eestirootsi naiste poolt, kes 2001. aasta novembrist kuni 2002 aasta maikuuni Rannarootsi muuseumis omaenda lugusid jutustades kätel käia lasid, et rannarootslaste ajalugu ka tulevastele põlvedele säilitada.

Uue näitusena on hetkel üleval ka pillinäitus. Külastajatele on vaatamiseks välja pandud vanad muusikainstrumendid. Väärikate pillide keskel saab hetkeks aja maha võtta ning olla videopildi kaudu osaline eestirootslaste laulu- ja tantsupidudel läbi aegade.

Muuseumi juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Muuseumi aadress: Sadama 31/32, 90502 Haapsalu

Rannarootsi muuseum asub Vanasadamas rannarootslaste “pealinnas” Haapsalus – umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel Tallinnast. Muuseumi kolm maja sisaldavad näituseruume, raamatukogu, 25 kohaga konverentsiruumi, paadiehituskuuri ja kolme külalistetuba. Muuseumi raamatukogust võib leida enamiku eestirootslaste kohta kirjutatust.

Muuseumipoes on käsitööd, raamatuid, kultuuriajaloolisi kaarte jm. Suvel ka kohvik. Ekskursioonide, giidi, paadiretkede, konverentsiruumi ja külalisruumide tellimine telefonil +372 4737165 (tööpäeviti 9.00-17.00)

Muuseumi juures asub Eestirootslaste Kultuuri Seltsi rajatud teadusraamatukogu. Peale püsiväljapaneku on muuseum korraldanud mitmesuguseid avalikke üritusi (sealhulgas muuseumi õuel eestirootslaste purjeka – Ruhnu jaala – ehitamine ja sellega Stockholmis käimine, samuti Vormsi rupa ja ruhnu lodja ehitamine), etendusi (Vormsi, Pakri ja Vihterpalu pulmade lavastused) ning näitusi (Vihterpalu rootslaste võitlus oma emakeele ja identiteedi säilitamise eest, Rootsi kuninglikud visiidid Eestimaale).

Rannarootsi muuseum pakub ka paadisõite. Muuseumi paadisadamas on sõiduootel Naissaare kaluripaat Lilian. 20-minutisel meresõidul saad imetleda kauneid vaateid Haapsalu linnale. Pardale mahub 7 inimest. Tore ja taskukohane elamus.

20 meetri pikkuse tikitud “Rannavaiba” valmistasid muuseumi sõbrad – “neljapäevanaised”. Tikitud pildid jutustavad rannarootslaste ajaloost.

Muuseum on väga huvitav ja kindlasti külastamist väärt. Võtke aega, et uurida muuseumi ning vaadata muuseumi õuel ringi, uudistada puupaate. Vaadata sisse võrgukuuri. Uues rannaaidas on põnev ekspositsioon.