Kolmapäev, aprill 24, 2024

Monthly Archives: august 2020

Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilaste algatatud anatoomiaolümpiaad kogub populaarsust

NordenBladet — Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise aasta üliõpilased korraldavad 28. ja 29. augustil Tartus rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi „Anatomy Theatre“, kus panevad oma meditsiiniteadmised ja loovuse proovile kümme meeskonda kuuest Soome, Läti, Leedu ja Eesti ülikoolist. Üliõpilaste soov on, et ettevõtmisest kasvaks välja pikaajaline traditsioon.

Möödunud aastal, mil anatoomiaolümpiaad korraldati esimest korda, oli selle teema „Anatomy Park“. Sooviga jätkata teemaürituse traditsiooni ning panna proovile osalejate loovus ja lisada ülesannetele meelelahutuslikkust valiti tänavuse olümpiaadi alapealkirjaks „Anatomy Theatre“.

„Anatoomiat ja kirurgiat õpetati sajandeid amfiteatrilaadsetes ringauditooriumides. Üks selle näide on Toomemäel asuv vana anatoomikum, kus toimub ka osa meie üritusest. Aastasadu korraldati nii lahkamisi kui ka operatsioone just sellistel teatrilaadsetel lavadel publiku ees, kelleks olid tavaliselt professorid ja tudengid. Vahel aga tehti lahkamisi avalike vaatemängudena, millele sai osta pileti ka linnarahvas,“ rääkis olümpiaadi üks korraldaja, Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Jaanika Kilgi. Nii peavad seekordsed võistlejad arstikunsti meelelahutusliku ajaloo jälgedes käies võluma publikut lisaks teadmistele ka näiteks anatoomiateemalise lühifilmiga.

Korraldajate jaoks on oluline ürituse laiem eesmärk: populariseerida arstiteaduse õppimist ning näidata, et see ei pea tingimata olema koormav, kuiv ja üksluine tegevus. „Akadeemilisest küljest on olümpiaad lõbus viis teadmiste kinnistamiseks. Võistlusmoment paneb rohkem pingutama, samuti kannustab arengut see, kui sunnitakse mugavustsoonist välja,“ tõdes Kilgi. Ta märkis, et kõik tänavused korraldajad olid möödunud aastal Tartu ja Riia anatoomiaolümpiaadide võidumeeskondades ning see võistlus oli nende jaoks arstiõppe esimese aasta üks meeldejäävamaid sündmusi, mis andis õppimiseks lisamotivatsiooni ja -energiat.

Olümpiaadil osaleb kümme kolmeliikmelist võistkonda Tartu Ülikoolist, Turu Ülikoolist, Ida-Soome Ülikoolist, Läti Ülikoolist, Riia Stradiņši Ülikoolist ja Leedu Terviseteaduste Ülikoolist. Koroonaviiruse tõttu jäid olümpiaadilt kõrvale Poola ja Rootsi meeskonnad. Korraldajate üllatuseks tundsid ürituse vastu huvi ka arstitudengid Nigeeriast, Usbekistanist ja Bangladeshist.

Olümpiaadil tuleb võistlejatel lahendada mitmes vormis ülesandeid. Lisaks viiele peakorraldajale aitasid uusi praktilisi ülesandeid välja mõelda 20 vabatahtlikku Tartu Ülikooli teise ja kolmanda aasta arstiteaduse üliõpilast.

Korraldajad soovivad, et anatoomiaolümpiaadist saaks iga-aastane väärikas traditsioon, mis sütitaks nii Eesti kui ka välismaa arstitudengites õpihimu ning tooks Tartusse iga aastaga üha rohkem osalejaid veelgi enamatest välismaa ülikoolidest. „Loodetavasti inspireerib üritusel osalemine nooremaid tudengeid ka anatoomiaolümpiaadi korraldamise teatepulka üle võtma,“ lisas Kilgi.

Tänavuse rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi peakorraldajad on Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise aasta üliõpilased Jaanika Kilgi, Peeter Paul Kollist, Samuel Rüsse, Martti Vanker ja Mihkel Hallen. Olümpiaadi korraldamist toetavad Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut ja anatoomia osakonna õppejõud, kes aitasid nii rahvusvaheliste kontaktide loomisega kui ka rahaliselt. Korraldajad tänavad ka eelmise aasta olümpiaadi korraldajaid, kes on nõu ja jõuga abiks olnud.

Olümpiaad toimub 28. ja 29. augustil Tartu Ülikooli Biomeedikumis ja vanas anatoomikumis. Lisainfo on olümpiaadi kodulehel.

 

Valitsus toetab 250 000 euroga maailmakoristuspäeva korraldamist

NordenBladet — Valitsus tegi tänasel kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse toetada 250 000 euroga septembris toimuva maailmakoristuspäeva korraldamist.

Kabinetinõupidamisel otsustatu kohaselt peavad keskkonnaministeerium ja rahandusministeerium valmistama ette vastava taotluse, misjärel saab valitsus raha eraldamise istungil kinnitada.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestist alguse saanud maailmakoristuse näol tegu maailma suurima kodanikualgatusega, kus on alates 2012. aastast osalenud kümneid miljoneid inimesi. “Eestist juhitav maailmakoristuspäev on muutunud meie riigi brändiks, mis annab tugeva sõnumi paljude riikide koostööst puhtama keskkonna nimel kogu maailmas. Valitsus peab oluliseks, et maailmakoristuspäeva korraldamine saaks jätkuda,” ütles ta.

Maailmakoristuspäev toimub tänavu 19. septembril. Erinevalt varasematest aastatest kasutavad mitmed riigid koroonaviiruse leviku tõttu alternatiivina individuaalset või digitaalset koristust. Maailmakoristust korraldab ja juhib MTÜ Let’s Do It World.

Eelmisel aastal võttis maailmakoristusest osa 21,2 miljonit inimest 180 riigist.
 

Eesti osaleb AstraZenecaga sõlmitud lepingus COVID-19 vaktsiini soetamiseks

NordenBladet — Euroopa Komisjon sõlmis täna, 27. augustil ravimifirmaga AstraZeneca eelostulepingu COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kui AstraZeneca vaktsiin saab müügiloa, on selle lepingu alusel võimalik vaktsiini saada ka Eestil. Eestile eraldatav täpne vaktsiinikogus selgub lähikuudel.

„Euroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriikide COVID-19 vaktsiini ühishanked jõudnud faasi, kus esimese vaktsiinitootjaga – AstraZenecaga – on eelostuleping sõlmitud,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kuna vaktsiinid on alles väljatöötamisel ja praeguseks ei ole teada, millal need turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus, siis riskide maandamiseks kaalume kindlasti ka teiste vaktsiinitootjatega sõlmitavate eelostulepingutega ühinemist.“

Eesti ühines AstraZeneca eelostulepinguga, mille sõlmis tootjaga Euroopa Komisjon liikmesriikide nimel. Eesti on taotlenud eelostulepingu raames 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Euroopa Komisjon koostab 30 päeva jooksul jaotuskava, mille alusel vaktsiinikogused liikmesriikidele eraldatakse. AstraZeneca loodab tuua vaktsiini turule 2020. aasta lõpuks.

„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, on esmatähtis loomulikult nende kvaliteet ja ohutus. Selleks on Euroopa Liidus kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist.“

Terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on AstraZeneca väljatöötatava vaktsiini kliiniliste uuringute esimesed tulemused nii efektiivsuse kui ohutuse osas lootustandvad. „Tänase teadmise kohaselt ei kesta alati COVID-19 läbipõdemise järgne immuunsus kaua ehk antikehade tase võib mingi aja pärast langeda. See tähendab, et COVID-19 läbipõdenud inimene võib mingi aja pärast uuesti nakatuda,“ ütles Irina Filippova. „Vaktsiini väljatöötamisel püütakse saavutada, et vaktsineerimisjärgne immuunsus oleks stabiilsem ja pikaajalisem, kui läbipõdemise järgne ning vaktsiin oleks seejuures maksimaalselt ohutu. AstraZeneca vaktsiini kliiniliste uuringute 3. faas veel kestab. Selle käigus uuritakse ka vaktsineerimisjärgse immuunsuse stabiilsust ja pikaajalisust.“

Euroopa Komisjonil on COVID-19 vaktsiini soetamiseks lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Sanofi-GSK, Johnson&Johnson, CureVac ja Moderna.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.

Soome peaminister Sanna Marin valiti sotside erakonna juhiks

NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin valiti täna Tamperes toimunud üldkogul sotside erakonna juhiks. Seni juhtis erakonda Antti Rinne, kes oli sunnitud postitöötajate palgavähenduse ja sellele järgnenud streigilaine tõttu peaministri ameti maha panema.

Marin oli ainus kandidaat erakonna juhi kohale. Marin ütles lühikeses sõnavõtus, et selle kohani on teda viinud pikaajaline järjepidev töö erakonnas, lisaks mõned õnnelikud juhused. Marin ütles, et tahab erakonda juhtida, et erakonnakaaslased võiks olla erakonna üle uhked.

Peaminister tänas Eesti Vabariigi taastamises ja ülesehitamises osalenuid

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas tunnustas täna 20. Augusti Klubi koosolekul peetud kõnes kõiki inimesi, kes on Eesti Vabariigi taastamisse ja ülesehitamisse panustanud.

“Tänasel ilusal päeval, kui siin, Pika Hermanni tornis ja tuhandetel kodudel ja õuedel üle terve Eestimaa lehvib sinimustvalge, on kindlasti paslik mõelda kõigile inimestele ja põlvkondadele, tänu kellele meie Eesti Vabariik on just selline, millisena me teda armastame: olgu need siis sugupõlved, kes meie vabadusele aluse panid ja seda põlistasid, või teised, kes seda aastakümnete jooksul südames kandsid ning alal hoidsid,” ütles peaminister.

Ratase sõnul väärivad tunnustust nii raskuste ja rõõmudega toimetulemiseks pingutanud Eestimaa inimesed iseseisvuse taastanud sündmuste keerisest kui ka kõik teised, kes meie riigi taastamise ning ülesehitamise heaks on panustanud.

Eraldi tänas Ratas 20. Augusti Klubi pidulikul koosolekul 69 naist ja meest, kes 29 aasta eest ütlesid Eesti Vabariigi Ülemnõukogus oma ajaloolise sõna Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.