Reede, aprill 19, 2024

Monthly Archives: august 2020

Koroona tõi välja huvitava ilmingu: soomlased tahavad maale tagasi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Juba enne koroonat avaldasid paljud soomlased arvamust, et tagavad minna maale elama, aga nüüd on saanud maa-vaimustus sisse uue hoo.

Värske uuringu põhjal soovib Soomes kolida maale elama 844 000 inimest. Soomlased hakkasaid linnadesse kolima 1950ndatel aastatel ja see protsess kestis aastakümneid, mille käigus maapiirkonnad tühjenesid. Alates eelmisest, 2019. aastast aga võis täheldada trendi muutumist, kus inimesed tahtsid tagasi maale.

Samalaadne oli ka käesoleva kevade uuring, millest selgus, et 25 protsenti linnas või linna lähedal elavatest inimestest sooviks elada maal. Maapiirkonnas elavad soomlased on ühtlasi oma eluga kõige rohkem rahul.

Noortest, alla 25-aastastest inimestest soovib maal elada viiendik ehk 20 protsenti. Paljud soomlased on koroona ajal olnud maal või suvilas ning arendanud mõtet, miks ei võiks maal elada aastaringselt.

Soome iseseisvuse juubelifondi SITRA strateegiajuht Katri Vataja ütles, et tõenäoliselt kolitakse linnast maale osa-ajaga. Juba praegu on märke mitmepaiksusest, ehk sellest, et elatakse nii linnas kui maal. Koroona-aeg on näidanud, et linn pole tingimata kõige parem elukoht ja palju kaaluvad kolimist maale. Paljusid soomlasi on seni piiranud töö, kuna töökohad asuvad linnades.

Koroonaga seoses aga on muutunud kaugtöö tavalisemaks ning paljud soovivad, et saaks ka tulevikus kaugtööd teha. Kui töö pole enam asukohaga seotud, siis kaaluvad paljud elukoha vahetust. Koroona on näidanud ka seda, et maal looduses on turvalisem elada ja liikuda kui linnas.

Lisaks päris maale võivad pakkuda uusi võimalusi maapiirkondade väikelinnad, mis pakuvad linna-laadset elukeskkonda. Suve jooksul on paljud soomlased sõitnud kodumaal ringi ja tutvunud eri kohtade ning võimalustega.

Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 15. septembrini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid selleaastasele riiklikule konkursile kuni 15. septembrini.

Eelmisel või sel aastal kirjutatud töid saab esitada teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee. Kandideerima on oodatud üliõpilased kõikidelt erialadelt ja kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

„Kuna konkursi tähtajani on jäänud veel ligi kuu aega, jõuavad kõik, kel südasuvel selleks mahti ei jäänud, oma tööd esitada.  Meil on hea meel, et osavõtt on olnud läbi aastate aktiivne ning jäänud umbes 500 töö piirimaile. Ootame sama suurt kõrgetasemeliste tööde arvu ka seekord,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.

Preemiafond on sel aastal üle 77 000 euro. Riiklikud preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

·       rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;

·       magistriõppe üliõpilaste teadustööd;

·       doktoriõppe üliõpilaste teadustööd;

·       kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat.

Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemiad.

Konkurss on ellu kutsutud selleks, et väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Eesti Teadusagentuur korraldab konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 29. korda.

Lisainfo:

·        Konkursi veeb

·        Konkursi tingimused

·        Konkursi koordinaator:

Sirli Taniloo

telefon: 526 0562

sirli.taniloo@etag.ee

 

 

Eestis vajas esimesel poolaastal vähiravi 28 200 inimest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —2 020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 28 200 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest üle 68 miljoni euro. Seda on võrreldes 2019. aasta esimese kuuga ligi 5 miljonit enam. Sealhulgas rahastas haigekassa haiglaravimeid ligi 4600 patsiendile ja lisaks veel soodusravimeid 13 103 inimesele, kokku 27,6 miljoni euro eest.

Selle aasta algusest rahastab haigekassa uusi ravimeid, mis on mõeldud rinnakasvaja, pea- ja kaelakasvaja, pankrease kasvaja ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks.

“Neid haiglaravimeid vajavad hinnanguliselt 120 patsienti. Samuti täienes tervishoiuteenuste loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga, mida vajavad umbes 115 patsienti aastas,” lisas haigekassa ravimiekspert Marta Danilov.

Alates 1. juulist laiendas haigekassa veel mitme vähiravimi kättesaadavust.

Danilovi sõnul on kaasaegsed ravimid vaid üks oluline osa haigekassa rahastatavast vähiravist. «Peame vähiravis tagama ka head vähi ennetuse ja diagnoosimise võimalused, kiiritusravi, kirurgilise ja toetava ravi, aga ka järelkontrolli ning inimeste nõustamise,» selgitas ta.

Kuigi vähielulemus Eesti patsientide seas on tasapisi paranemas, ei kasuta inimesed piisavalt tasuta võimalusi vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks, mida pakutakse riigi poolt nii emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringu raames.

Keskmiselt osaleb sõeluuringutes veidi üle poolte kutse saanutest. Haigekassa andmetel käis 2019. aasta jooksul emakakaelavähi sõeluuringul 50 protsenti, rinnavähi sõeluuringul 57 protsenti ja jämesoolevähi sõeluuringul 70 protsenti sihtrühmast.

Sõeluuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui sa oled selle aasta sõeluuringu sihtrühmas, aga pole veel kontrollis käinud, siis pane end uuringule kirja juba täna. Raviasutuste kontaktid leiad siit.

Vähi varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada olulisemalt paremaid ravitulemusi kui juba kaugele arenenud vähi ravi.

Viking Line pani Helsingi ja Tallinna vahel sõitva laeva müüki ning koondab hulga töötajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Varem Helsingi ja Stockholmi vahel sõitnud, aga tänavusest suvest alates Helsingi ja Tallinna vahel sõitev kruiisilaev Viking Mariella pandi müüki. Viking Line’i juhataja Jan Hanses ütles, et laeva suhtes on juba huvi ilmutatud. Laeva müüb Briti maaklerfirma Clarksons, vahendab Ålandstidningen.

Koroona tõttu seisnud Viking Line’i laevad tulid liinile tagasi juulikuus. Mariella sõidab alates juuli algusest Helsingi ja Tallinna vahel. Mariella ja Gabriella väljumised Helsingi ja Stockholmi vahel on tühistatud kuni aasta lõpuni.

Viking Line teatas esmaspäeval ulatuslikest koondamistest. Koondamised puudutavad kokku 570 töötajat Mandri-Soomes, Ahvenamaal, Rootsis ja Eestis.

Tallink lõpetab Turu-Tallinna kruiisid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Laevafirma Tallink Silja lõpetab reisijate vähesuse tõttu alates 28. augustist Turu-Tallinna kruiisid. Baltic Queen sõitis Turu ja Tallinna vahel alates juulikuust. Algul oli mõeldud korraldada reise ka sügisel ja talvel, kuna need olid populaarsed. Praeguse olukorra ebakindlus on aga reisijate arvu vähendanud, vahendab Iltalehti.

Laevafirma juht Paavo Nõgene ütles, et paljud kliendid on oma reisidest loobunud. Ettevõte võtab reisi broneerinud inimestega ühendust.

123...11Page 1 of 11