Teisipäev, märts 19, 2024

Monthly Archives: mai 2020

Eesti: Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike

NordenBladet — Täna, 29. mail võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike. Sellega tunnustab ülikool Kiike kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisel Eestis ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse. 

Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule.

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eestis välja eriolukorra, mis kestis 18. maini. Valitsuse tegevuse asjakohasust on kinnitanud viirusepuhangu kiire vaibumine ja negatiivsete riskistsenaariumide täitumata jäämine.

Eriolukorra juhtimisse oli otseselt kaasatud ka Tartu Ülikool nii valitsuse teadusnõukoja töös osalenud ülikooli ekspertide kaudu kui ka terviklikult teadusasutusena. Tartu Ülikooli rektoraadi hinnangul on teaduspõhise lähenemisviisi toomisel valitsuse tegevusse suuri teeneid just Tanel Kiigel.

Rektor Toomas Asseri sõnul on Tanel Kiik sihikindlalt seisnud selle eest, et otsustusprotsessides tuginetaks ülikoolide ja teadlaste eksperditeadmistele. „Selle tulemusel on välja kujunenud valitsusliikmete ja riigiametnike teadlik ning soosiv hoiak teaduspõhise riigivalitsemise põhimõtete suhtes,“ ütles Asser.

Ülikooli liikmed on välja töötanud objektiivsetele kriteeriumitele vastavaid otsustusmehhanisme ja uuringuid ning kogunud lühikese aja jooksul valitsusele eriolukorra meetmete hindamiseks vajalikke teaduspõhiseid andmeid. „Tõenduspõhiste hoiakute kujunemine riigivalitsemises loob parema pinnase ka võimalike tulevaste kriiside juhtimiseks,“ lisas Asser.

Tanel Kiik on sündinud 23. jaanuaril 1989. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal cum laude ning jätkab magistriastmes Euroopa õpinguid. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ühe asutaja esindajana on tal suur mõju ka kliinikumi arengu suunajana.

Skytte medali on varem saanud Ene Ergma, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Dag Hartelius, Andres Lipstok, Jüri Raidla, Andrus Ansip, Lennart Meri, Katarina Brodina, Jacques Faure, Kai Lie, Svend Roed Nielsen, Mihkel Pärnoja, Marju Lauristin, Mart Laar, Katri Raik ja Eva Åkesson.

Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, kelle initsiatiivil asutati 1632. aastal Tartusse Academia Gustaviana.

 

Soome Yle uuring: KUI RAHA on oluline, siis on kõige kasulikum elada Taanis

NordenBladet — Soome Yle koostas palgakalkulaatori Põhjamaade kohta arvestusega, kus oleks soomlasel kõige kasulikum elada, kui võtta aluseks sissetulek. Paljud soomlased on läinud palga järele elama Norrasse, aga tegelikkuses oleks kõige kasulikum elada Taanis. Nimelt on Taanis kulud madalamad, aga sissetulekud kõrgemad kui Soomes, tänu millele jää ühes kuus kätte ligi 1000 eurot rohkem kui Soomes.

Norrasse kolimisega seevastu suurt võitu ei tule, kuna Norras on kulud väga kõrged. Rootsi jääb vahepeale: seal on kulud küll madalamad kui Soomes, aga palgatase on samuti madalam kui Taanis.

Soome on aga raha arvestades Põhjamaades üks kehvemaid kohti kus elada, koos Rootsiga. Kätte jääb Soomes märgatavalt vähem raha kui Norras või Taanis. Näiteks meditsiini valdkonnas jääb Soomes palju vähem raha kätte kui Taanis. Seda teatakse ja seetõttu minnakse Soomest tööle Taani.

Rootsis saab perega koos elav spetsialist 490 eurot rohkem ja Taanis lausa 1680 eurot kuus rohkem kätte kui Soomes.

Soomes võetakse kasutusele uued ISIKUKOODID – miks see vajalik on?

NordenBladet — Soome isikukoodide reformi ette valmistav töögrupp tegi ettepaneku võtta alates 2027. aastal kasutusele uut tüüpi isikukoodid, kust ei selguks enam isiku vanus, sünniaeg, sugupool või muud isikuandmed. Isikukoodide reformi eesmärk on ühtlasi tagada koodide piisavus, et tagada individuaalne kood kõikidele Soomes elavatele inimestele, samuti tagamaks isikute õigusi digitaliseeruvas ühiskonnas, märkis rahandusministeeriumi nõunik Sami Kivivasara.

Praegune Soome isikukood võeti kasutusele 1960ndatel aastatel, et kodanikke täpsemalt eristada kui lihtsalt nime alusel. Sellest koodist on saanud praeguseks paljude soomlaste identiteet. Üha enam kasutatakse isikukoodi ebaeesmärgipäraselt, mis on toonud kaasa identiteedivargusi ja pettusi.

Isikukoode peab jätkuma igale Soomes sündinud ja Soome elama asunud isikule. Praegune isikukood põhineb sünniajal, pärast mida tuleb sajand, millal inimene on sündinud. Siis tuleb kolmekohaline kontrollnumber, et samal päeval sündinud isikuid eristada. Viimasena tuleb kontrolltähis.

Kontrollnumbreid on iga päeva jaoks 900, millest pooled on mõeldud meestele ja pooled naistele. Eri sajandil sündinutele ei saa anda samu kontrollnumbreid. Kui midagi ette ei võeta, siis on varsti rohkem inimesi, kui mõnele päevale saab koode välja anda.

Isikukoode saab juurde teha mitmel moel, aga kõik need vajavad muudatust infosüsteemis. Sel võivad olla mitmesugused mõjud. Isikukoodide soopõhisusest loobumine annab võimaluse anda meestele naiste koode ja vastupidi. Iga sajandi jaoks võiks olla oma koodid, mis tähendab, et kontrollnumbrite arv suureneb. Kontrollnumbritele lisaks võidakse kasutada ka tähti. Seadusandlust saab muuta ka selliselt, et isikule võidakse anda järgmise päevaga seotud isikukood.

Isiku vanus ega sugu pole asjaajamises alati vajalik, aga oluline on isiku tuvastamine. Isikukoodi sidumine sünnipäeva ja sugupoolega viib selleni, et nende andmete muutmine muudab ka isikukoodi.

Praeguse isikukoodi puhul on mõned isikuandmed mittevajalikud, mille töötlemine on seadusevastane. Näiteks vanuse puhul võib see kaasa tuua diskrimineerimise. Sooline teave võib omakorda tuua kaasa probleeme neile, kelle välismus või sisemine veendumus ei vasta ametlikule sugupoolele, või on nad sugu vahetanud.

Inimesel on õigus hoida info oma vanuse ja soo kohta enda teada, samas on teave vanuse kohta teada seal, kus isikukoodi kasutatakse. Seadusandlus peab aga kõiki kohtlema võrdselt. Kuivõrd isikukood on ühiskonnas laialt kasutusel, võib üha rohkem ette tulla diskrimineerivaid olukordi.

Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

NordenBladet — Eesti kõrgkoolide vilistlasuuringust selgub, et üheksa vilistlast kümnest on rahul nii kõrgkooli ja eriala valikuga kui ka kooli füüsilise keskkonnaga. Kolm neljandikku vilistlastest leiavad, et nende praegune töökoht on õpitud erialaga väga lähedalt või suurel määral seotud.

Läbitud õpe vastas kolmveerandi vilistlaste ootustele ning umbes kaks kolmandikku kasutavad õpingute käigus omandatud oskusi oma töös väga sageli.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased on Eestis omandatud kõrgharidusega rahul ning saavad tööturul hästi hakkama. „Samas tuleb tõdeda, et enda konkurentsivõimet tööturul hindavad madalamalt doktoriõppe vilistlased ning loodusteaduste, matemaatika ja statistika valdkonna lõpetanud,“ ütles Vaher. Ta lisas, et vilistlasuuringu tulemused kinnitavad üliõpilaskonna muutumist. „Kui kümme aastat tagasi töötas nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal alla poole üliõpilastest, siis nüüdseks on neid ligi kolm viiendikku,“ märkis Vaher. „Kui enamasti peetakse töötamist õpinguid takistavaks teguriks, siis uuringu andmed näitavad, et üha enam üliõpilasi töötab erialasel tööl ja seda juba enne õppima asumist. See osutab, et kõrgkoolid peavad olema valmis järjest enam vastama töötava üliõpilase ootustele.“

Õpingute ajal töötas üle kolme neljandiku vilistlastest, sealhulgas 80% Eesti ning 62% välisvilistlastest. Võrreldes varasemate uuringutega on oluliselt kasvanud nende tudengite osakaal, kes töötasid nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal, ulatudes 57 protsendini. 2009. aasta andmetel töötas nii enne õppima asumist kui ka õpingute ajal alla poole ehk 45% vilistlastest.

Lõpetamisjärgselt iseloomustab Eesti kõrgkoolide vilistlasi kõrge tööhõive määr – 89%. Välismaal töötab 7% kõigist ja 5% Eesti vilistlastest. Umbes pooled välismaal viibivatest Eesti vilistlastest plaanivad lähitulevikus Eestisse naasta. Välisvilistlastest umbes poole töötavad välismaal ja pooled Eestis. Eestis töötavatest välisvilistlastest 42% plaanivad jääda Eestisse vähemalt kümneks aastaks ning 19% kuni viieks aastaks.

Kolmel juhul neljast on tehtav töö ja õpitud eriala omavahel seotud. Õpingutele vastava töökohaga vilistlasi on kõige rohkem IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkondade vilistlaste seas. Võrreldes 2015. aastaga on enim kasvanud erialast tööd tegevate doktoriõppe vilistlaste osakaal – 58% vs 73%.

Praeguse töökoha leidmise juures pidasid vilistlased kõige olulisemaks erialaseid teadmisi, oskust teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ning eesti ja inglise keele oskust. Vähem oluliseks peeti karjääriteenuseid, välismaa kogemust ja lõputöö teemat.

Taustainfo

  • Uuringu viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi  Ernst & Young Baltic AS.
  • Veebipõhine ankeetküsitlus tehti 2016.-2018. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku analüüsiti viie tuhande vilistlase vastuseid.
  • Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.
  • Sarnaseid vilistlasuuringuid on tehtud Eestis iga kolme aasta järel, kõiki kõrgkoole hõlmava uuringuga alustati 2009. aastal.

 

 

Tarbijatele müüdavad autotõstukid tunnistati Soomes ohtlikeks – neid ei tohi enam kasutada

NordenBladet — Soomes poodides tarbijatele müüdavad autotõstukid tunnistati turvalisus- ja kemikaaliameti Tukes poolt ohtlikeks ning neid ei tohi enam müüa ega kasutada. Neil, kes sellised tooted on ostunud tuleb võtta ühendust müüjaga. Selliseid tooteid on muu hulgas müüdud Biltema poodides ja need on tooted tähisega Launch Tech TLT235SB, Jema JA2800S, Trainsway SF-B4000 ja Biltema 15-8406, vahendab Iltalehti.

Kõigis neljas tõstukis leiti puuduseid, mis võivad olla eluohtlikud. Sellistel tõstukitel peab olema turvapiiraja ka ootamatu laskumise takistamiseks, aga neil mudelitel seda pole. Kõik on ainult hüdraulika peal ja kui see üles ütleb, võib auto alla kukkuda.

Tukesi info kohaselt on Soomes juhtunud viimastel aastatel selliste tõstukitega õnnetusi, mis on lõppenud surmaga.

Kui on soov osta tõstukit, soovitab Tukes pöörata tähelepanu järgmisele:

  • et tõstukil oleks CE-märgistus
  • müüjalt tuleks küsida, et tõstuki liikumine oleks piiratud nii ootamatu tõstmise kui langetamise puhuks
  • tutvu tõstuki kasutusjuhendiga
  • hinda kvaliteeti – kõige odavamatel tõstukitel on tuvastatud kõige enam puudusi