Reede, aprill 19, 2024

Monthly Archives: aprill 2019

Rootsi teadlane Markus Heilig: meeste ja naiste ajud on erinevad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsi teadlane väidab, et mehed ja naised on erinevad, kuna nende ajus on erinevad. Peamine erinevus seisneb selles, et poiste aju areneb aeglasemalt. Seetõttu on poistel koolis raskem ja nad langevad välja. Ühiskonna tasakaalustatud ja võrdseks arenguks tuleks Rootsi aju-uurija, Linköpingi ülikooli professori Markus Heiligi väitel meeste ja naiste aju erinevust arvestada, vahendab Helsingin Sanomat.

Varem ei olnud aju arengul suuremat tähtsust, kuna poisid ja mehed kompenseerisid aju aeglasemat arengut oma musklitega. Kõik tähtsamad toimetused sai teha ära jõuga ja seal oli meestel naiste ees eelis. Nüüd aga teevad raskemaid töid robotid kuni selleni välja, et sõjaväes kasutatakse roboteid. Naised aga saavad teenindavates ja inimestega seotud ametites paremini hakkama, kuna neil on paremad sotsiaalsed oskused ja võimed.

Naisi eelistav ja mehi tõrjuv haridussüsteemi on professori väitel meeste kibestumise ja populismi põhjus. Probleemid süvenevad, kui ühiskonna poolt tõrjutud mehi süüdistatakse. Heiligi väitel algab erinevus juba sellest, et mehel ja naisel on erinev DNA ehk erinevad geenid, sellest aga omakorda sõltub närvisüsteemi areng. Meeste ja naiste vahel on süsteemsed erinevused ning neist sõltuvad sugupoolte nõrkused ja tugevused.

Soomes muutus seadus: isegi koera võidetud paarieurone mänguasi tuleb maksuametile deklareerida

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Piiksuvad mänguasjad, koeratoit ja kalastusvahendid – Soome maksuamet tahab teavet kõigi harrastuste käigus võidetud auhindade kohta. Kaasnev paberimajandus võib mõnede ühingute tegevuse koguni lõpetada. Alates aasta algusest muutus Soomes seadus, mille kohaselt peavad ühingud seoses tuluregistri käivitumisega andma teada kõikidest võidetud auhindadest, vahendab Iltalehti.

Näiteks Pirkanmaa koeraselts korraldab koertele võistlusi ja koerad saavad auhindu, paari euro maksumusega piiksuvaid mänguasju. Samuti võivad koerad võita sponsorite jagatud koeratoitu. Kõikidest sellistest asjadest tuleb teada anda koera omaniku kohta tuluregistrile.

Nüüd on ühingud mures, sest selline säte on pannud ühingute tegevuse küsimärgi alla. Ühingutel kaasneb sellise teavitustööga väga palju lisatööd, mis on kulukas. Näiteks aasta koera valimisel peab auhinna väärtuse deklareerima selle koera omaniku kohta tuluregistrile.

Maksuameti juhistes on öeldud, et seoses tuluregistriga ei kehti enam senine 100-eurone piir ja kõik auhinnad tuleb väärtusest olenemata tuluregistrile deklareerida. Erandiks loetakse sümboolsed autasud nagu pokaalid ja medalid. Auhinnad tuleb juhendi järgi kanda registrisse väärtusega, mis nende eest saaks, kui neid müüa.

Selle juhendi järgi peab seega deklareerima kõik paarieurosed mänguasjad, kuna paar eurot on nende auhindade väärtus. Tampere kalameeste ühendus aga plaanib oma tegevuse üldse lõpetada, kuna vabatahtlikus ühenduses on paberimajandus selline asi, milleks lihtsalt ei jätku jõudu. Enam ei saa suuri võistlusi korraldada, sest iga auhind tuleb deklareerida. Nüüd on otsustatud, et kui maksuametiga läheb vaidluseks, siis pannakse pillid kotti. Kui vabatahtlik tegevus muudetakse keeruliseks, siis see lõpetatakse.

Maksuameti sellist tegevust peetakse samasuguseks veidruseks nagu varimajanduse jälgimist. Kalameeste ühendus sai Nordealt päringu, kust rahad pärinevad. Ühenduse käive on vaid mõni tuhat eurot aastas.

Euroopa Liit keelustas alates 2021. aastast ühekordsed plastist tooted

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Europarlament kinnitas ühekordse kasutusega plastist toodete keelu alates 2021. aastast. Soomes see suurt muutust kaasa ei too, ainult tubakafirmad peavad praeguste plastist filtrite asemele midagi muud välja mõtlema. Euroopa Komisjoni hinnangul on üle 80 protsendi merre sattuvast prügist plast. Tooted, mida keeld puudutab moodustavad 70 protsenti merre sattuvast prügist, vahendab MTV.

Keeld puudutab muu hulgas joogikõrsi, vatitikke ja plastist nõusid ehk selliseid plastist ühekordse kasutusega tooteid, mida on võimalik valmistada muust materjalist. Keeld puudutab praegu ligi kümmet toodet, millest osale kehtestatakse otsene keeld, osade puhul kehtestatakse tootjavastutus, aga ka muid meetmeid nagu kokku korjamise kohustus.

Soomes see keeld mingit suurt muudatust kaasa ei too, kuna pudeleid korjatakse juba praegu tagasi. Taaskasutus on Soomes olnud juba pikalt au sees. Maailmas aga võetakse tõenäoliselt kasutusele makaronist kõrred ja puidust joogisegamise pulgad.

Euroopa Liidu vastavas raportis on ka plastist sigaretifiltrid kantud suuremate saastajate hulka. Samuti puudutab keeld kalastustarbeid nagu võrgud. Muutusega  tõuseb arvatavalt plastist toodete hind.

Eluaegsete vangide mõnus elu Soomes – pidevad puhkused, sotsiaalmeedia sissekanded ja intervjuud

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet — Kahe jõhkra mõrva eest eluaegse vanglakaristuse saanud 41-aastane soomlane Janne Raninen avaldab endast pidevalt pilte, kus ta on koos sõpradega mõnes kohvikus või  kaubanduskeskuses või on andmas intervjuud ajakirjandusele. Ja seda kõike vanglamüüridest väljaspool. Inimesed on hakanud imestama, et kuidas on selline asi võimalik eluaegse vanglakaristuse saanud vangide puhul.

Viimati avaldas Helsingin Sanomat reportaaži, kus Raninen on koos oma elukaaslasega tšillimas Helsingi kesklinnas ja Katajanokka endisest vanglast ümber ehitatud hotellis. Loos on märgitud, et Raninen saab viibida vanglast väljaspool seoses õpingutega Haaga-Helia kutsekõrgkoolis. Nüüd imestatakse, kuidas lastakse sellisel kurjategijal ilma valvuriteta niimoodi vanglast väljas viibida, vahendab Iltalehti.

Soomes vangide jälgimist korraldava asutuse andmetel on tõepoolest nii, et ka eluaegsed vangid pääsevad aeg-ajalt välja nii puhkusele kui õppima. Puhkuse võib saada suhteliselt ruttu, kui tegemist on lähedase haiguse või surmaga. Vangi ohuhinnangu järgi on tal kaasas üks või mitu valvurit ning lubade pikkus on 5-6 tundi.

Eluaegse vanglakaristuse pikkus on Soomes keskmiselt 14,5 aastat. Pärast 8 aastat istumist on seaduse järgi võimalik saada puhkust kolm ööpäeva iga kahe kuu tagant. Ka enne seda võidakse anda ööpäeva pikkuseid lubasid. Iga asi otsustatakse individuaalselt.

Algul pääseb vang puhkusele saatjaga. Kui kõik läheb hästi, siis võidakse lasta puhkusele ilma saatjata. See käib nagu kindlustuse boonussüsteem: soodustused tulevad vastavalt käitumisele. Rikkumistega kaovad soodustused ära.

Eluaegne vang võib 8 aasta järel pääseda kinnisest vanglast avavanglasse. See tähendab, et vangi suhtes on tekkinud usaldus. Arvesse võetakse kuriteo liiki ja vangi enda käitumist.

Väga erandlikud on sellised juhtumid, kus suletud vanglas viibival eluaegsel vangil lastakse väljas käia, kas siis õppimas või tööl. Tavaliselt saavad sellise õiguse avavangla vangid.

Janne Raninen on vangis olnud 14 aastat. Ta viibib siiani kinnises osakonnas. Helsingi kohus lükkas möödunud aasta märtsikuus tagasi tema taotluse jätkata karistuse kandmist tingimisi.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomlased ja eestlased teevad koos filmi kunstnikust Helene Schjerfbeckist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Järvamaal Esna mõisas jätkuvad Soome-Eesti mängufilmi „Helene” võtted. Film räägib Soome kuulsaimast, ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud naiskunstnikust Helene Schjerfbeckist. Fookuses on Helene armastuslugu Soome kirjaniku, kriitiku ja kunstniku Einar Reuteriga.

Nimiosalist Helenet kehastab Soome üks tuntumaid näitlejaid Laura Birn, keda Eesti vaatajad mäletavad filmist „Puhastus”. Helene on Laura unistuste roll, sest ta on Schjerfbecki suur austaja, ja kui „Puhastuse” võtted lõppesid, ütles režissöör Antti Jokinen, et koostöö jätkub filmiga „Helene”, edastab ERR.

Kuna tegemist on Soome-Eesti koostööfilmiga, võib võtteplatsilt leida palju eestlasi, ning et tegemist on ajaloolise filmiga, palgati kostüümikunstnikuks Eugen Tamberg. „Loomulikult ma olen uurinud Soome pildiarhiive ja raamatuid ning muidugi ka kogu seda materjali, et seda üldse teha. Aga tihtipeale on ikkagi vaja teada filmi sisu,” tõdes Tamberg.

Grimmikunstnik Kaire Hendrikson hoolitseb nimiosalise erilise väljanägemise eest. „Mis teeks inimese 15 aastat vanemaks. Aga mis oleks nii peente vahenditega tehtud, et seda isegi suures plaanis ei oleks tegelikult näha.”

Kõik Helene koduga seotud stseenid võetakse üles Esna mõisas, kus kunstnik Jaagup Roomet on tahtnud filmi teha juba aastaid.

„Soomes filmime Hyvinkääs, Helene sünnikohas Helsingis; Eestis Haapsalus, Tallinnas, Palmses, erinevates kohtades. Aga ütleme nii, et Esna on selle filmi süda,” märkis produtsent Evelin Penttilä.

„Helene” jõuab Eesti kinodesse aasta pärast ja siis avab KUMU Tallinnas Skandinaavia naiskunstnike näituse, kus saab näha ka Helene Schjerfbecki maale.

1234...18Page 3 of 18